Operatsioon Trikora

Allikas: Vikipeedia
Operatsioon Trikora
Osa Lääne-Uus-Guinea vaidlusest ja külmast sõjast
Indoneesias Arafura mere lahingu mälestuseks välja antud postmark
Toimumisaeg 19. detsember 1961 – 15. august 1962
(7 kuud, 3 nädalat ja 6 päeva)
Toimumiskoht Hollandi Uus-Guinea
Tulemus

Sõjaline patiseis

Territoriaalsed
muudatused
Hollandi Uus-Guinea läheb ÜRO-le ning seejärel Indoneesiale
Osalised
 Holland  Indoneesia
 Nõukogude Liit (õhu- ja meretoetus)
Väejuhid või liidrid
Holland C. J. van Westenbrugge
W. A. van Heuven
Indoneesia Sukarno
Indoneesia Abdul Haris Nasution
Indoneesia Ahmad Yani
Indoneesia Suharto
Indoneesia Soerjadi Soerjadarma
Indoneesia Omar Dhani
Indoneesia Eddy Martadinata
Indoneesia Yos Sudarso 
Indoneesia Leonardus Benjamin Moerdani
Jõudude suurus
10 000 sõdurit
1400 merejalaväelast
1000 vabatahtlikku
5 hävitajat
2 fregatti
3 allveelaeva
1 lennukikandja
 Indoneesia:
13 000 sõdurit
7000 langevarjurit
4500 merejalaväelast
139 lennukit
 Nõukogude Liit:
3000 sõdurit
6 allveelaeva
3 Tu-95 strateegilist pommituslennukit
Kaotused
9 tapetud[1]
Teadmata arv hukkunud Paapua vabatahtlikke
214 hukkunud langevarjurit[2]
1 uppunud torpeedopaat
2 kahjustada saanud torpeedopaati

Operatsioon Trikora oli Indoneesia relvajõudude operatsioon aastatel 1961–1962, mille eesmärgiks oli annekteerida Madalmaade mereülene Hollandi Uus-Guinea territoorium. Läbirääkimiste tulemusel sündis 15. augustil 1962 Hollandi ja Indoneesia vahel New Yorgi leping, millega Lääne-Uus-Guinea läks ÜRO kontrolli alla.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Nederland stuurt militairen naar Nieuw-Guinea". IsGeschiedenis. 27. aprill 2016.
  2. "25 tahun Trikora". Google Play Books (indoneesia). Lk 192. Vaadatud 1. november 2021.