Onekotan

Allikas: Vikipeedia
Onekotani saar Kuriilide kirdeosa kaardil
Onekotani saare sateliidipilt (keskosas)

Onekotan (vene keeles Онекотан, jaapani keeles 温禰古丹島) on asustamata saar Kaug-Idas, Suur-Kuriilide Põhjarühmas. Neljas Kuriili väin eraldab seda Paramuširi saarest (53 km kirde pool), aga Jevreinovi väin Makanruši saarest (28 km loode pool). Krenitsõni väin eraldab Onekotani saart Harimkotani saarest (15 km lääne pool).

Saar kuulub Venemaale. Enne Teist maailmasõda kuulus Jaapanile.

Aastani 2005 oli saare läänerannikul "Šestakovi" piirvalvekordon ja idarannikul "Onekotani" piirvalvekordon.

Onekotani saare pindala 425 km², pikkus 43 km, laius 11—17 km. Saarel on kaks kaldeeraga tegevvulkaani: Krenitsõni vulkaan (1324 m, sai nime 1.järgu kapteni Pjotr Krenitsõni järgi) saare lõunaosas ja Nemo vulkaan (1019 m) saare põhjaosas.

Kaldeerad on täidetud veega. Krenitsõni vulkaani kaldeeras paikneb Koltsovoje järv, mis on ringikujuline, sest kaldeera keskel on kaasaegne vulkaaniline koonus. Nemo vulkaani kaldeera on täidetud veega ainult kirdeosas ja seal asub Tšornoje järv, mis on üle 4 km pikk ja 2 km lai.

Saarel on 7 jõge pikkusega üle 5 km. Suurim on 8 km pikkune Ozjornaja jõgi, mis voolab Nemo vulkaani kaldeera lõunaosas ja suubub Ohhoota merre. Sama pikkusega Kedrovka jõgi voolab saare keskosas ja suubub Vaiksesse ookeani.

Onekotani saar on kaetud kääbusseedermännikuga (2–4 meetrit kõrgused lepad ja seedermännid, kivide kuhjad, sood, kanarbik jne.) Marjad: kukemari, sinikas, murakas. Elutsevad rebased ja väikesed närilised. Rannikuäärses meres viigerhüljes ja sivutš.

1720 aastal uurisid saart geodeedid Ivan Jevreinov ja Fjodor Lužin.

49.45000001154.76666668