Onekotan
Onekotan (vene keeles Онекотан, jaapani keeles 温禰古丹島 Onekotan-tō) on asustamata saar Kaug-Idas Suur-Kuriilide põhjarühmas.
Neljas Kuriili väin eraldab seda Paramuširi saarest (53 km kirde pool) ja Jevreinovi väin Makanruši saarest (28 km loode pool). Krenitsõni väin eraldab Onekotani saart Harimkotani saarest (15 km lääne pool).
Saar kuulus enne Teist maailmasõda Jaapanile, praegu aga kuulub Venemaale. Aastani 2005 oli saare läänerannikul Šestakovi piirivalvekordon ja idarannikul Onekotani piirivalvekordon.
Onekotani saare pindala on 425 km², pikkus 43 km, laius 11–17 km. Saarel on kaks kaldeeraga tegevvulkaani: Krenitsõni vulkaan (1324 m, sai nime 1. järgu kapteni Pjotr Krenitsõni järgi) saare lõunaosas ja Nemo vulkaan (1019 m) saare põhjaosas (vt satelliidipilti).
Kaldeerad on täidetud veega. Krenitsõni vulkaani kaldeeras paikneb Koltsovoje järv, mis on ringikujuline, sest kaldeera keskel on kaasaegne vulkaaniline koonus. Nemo vulkaani kaldeera on täidetud veega ainult kirdeosas ja seal asub Tšornoje järv, mis on üle 4 km pikk ja 2 km lai.
Saarel on seitse jõge pikkusega üle viie kilomeetri. Suurim on 8 km pikkune Ozjornaja jõgi, mis voolab Nemo vulkaani kaldeera lõunaosas ja suubub Ohhoota merre. Sama pikkusega Kedrovka jõgi voolab saare keskosas ja suubub Vaiksesse ookeani.
Onekotani saar on kaetud kääbusseedermännikuga. Maastikus on valdavalt 2–4 meetri kõrgused lepad ja seedermännid, kivikuhjatised, sood, kanarbik jne. Marjadest on esindatud kukemari, sinikas ja murakas. Saarel elutsevad rebased ja väikesed närilised, rannikuäärses meres viigerhüljes ja sivutš.
1720. aastal uurisid saart geodeedid Ivan Jevreinov ja Fjodor Lužin.