Omavoli

Allikas: Vikipeedia

Omavoli (ingl arbitrariness) on oma tahte või õiguse vägivaldne, ebaseaduslik teostamine,[1] mis tuleneb ladinakeelsest sõnast arbitrarius.[2]

Inglise keeles kujunes tähendus ajapikku sõnadest "kapriisne, hirmuvalitseja, seadustest või reeglitest juhitamatu".[3]

Omavoliline valdus[muuda | muuda lähteteksti]

Asjaõigusseaduse (AÕS) järgi on omavoliga tegu juhul, kui asja valdust on rikutud või see on ära võetud valdaja nõusolekuta ja seadusvastaselt. Valduse rikkumiseks loetakse olukordi, kus valdajal on takistatud asja üle tegeliku võimu teostamine.[4] Valduse rikkumiseks loetakse ka katset asja ära võtta või sellega ähvardamist juhtudel, kui on alust arvata, et ähvardus täide viiakse. Sellistel puhkudel on valdus saadud omavoliliselt. Seadus kaitseb valdust omavoli vastu.[5]

Omavoli kasutamise tagajärg[muuda | muuda lähteteksti]

AÕS-i kohaselt vastutab omavolilise valduse tagajärgede eest valduse tõeline või muu õigusjärglane, kes on teadlik olnud sellest, et valdus on omandatud omavoliliselt[6].

Omavolilise tegutsemise ohvriks sattumisel on valdajal lubatud valdust omavoli vastu kaitses kasutada jõudu, mida tehes ei tohi ta ületada hädakaitse piire.

Juhul kui valdajalt võetakse vallasasi ära kas omavoliliselt, salaja või vägivalda kasutades, on valdajal õigus vallasasi kohe teo avastamisel tagasi võtta. Vallasasi on lubatud tagasi võtta ka juhtudel, kus on olnud vajalik vallaasja tagasivõtmiseks omavoli tarvitajat jälitada ning ta pole veel saanud valduse üle võimu kehtestada.[7] Kui omavolilise tegutsemise käigus võetakse valdajalt ära kinnisasi kas salaja või vägivalda kasutades, on valdajal lubatud omavoli kasutaja kinnisasjalt eemaldada ning kinnisasi uuesti oma valdusse võtta.[8]

Karistusseadustiku järgi on ebaseaduslikus korras oma oletatava või tõelise õiguse teostamise eest karistuseks ette nähtud rahaline trahv või kuni viieaastane vangistus. Ebaseaduslikus korras oma oletatava õiguse kasutamiseks loetakse olukordi, kui õiguse teostamiseks kasutatakse vägivalda, võetakse või piiratakse isiku vabadust ning kui hävitatakse, rikutakse või ähvardatakse vara.[9]

Valduse kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

AÕS § 90 lõike 1 järgi loetakse vallasasja valdaja valduse omanik, kuniks pole tõestatud vastupidist. Sel põhjusel peetakse omavoli mahasurumiseks oluliseks kaitsta valdust sama intensiivselt kui omandit.[10]

Omavoliline rünne asja valduse vastu[muuda | muuda lähteteksti]

Omaabi kasutamise peamine tingimus on, et omaabi kasutava valdaja suhtes kasutataks omavoli. Sellisel tingimusel võib valdaja oma valdust kaitstes kasutada ka jõudu, kui ta seda tehes ei ületa hädakaitse piire. Keelatud omavoli mõõdupuuna on kõige olulisem vastuolu valdaja tahtega.[11]

Selleks, et valduse rünne vastaks omavoli nõuetele, peab see rünne lähtuma inimtegevusest. Selliseks ründeks võib olla kas inimese enda otsene tegevus või looma kasutamine ründe eesmärgil. Looma kasutamisega ründe eesmärgil on tegu näiteks siis, kui loom ässitatakse kallale teisele isikule. Sellisel juhul on rünnataval õigus tõrjuda rünnet. Selleks, et tegu oleks õigusvastase rikkumisega, peavad teo suhtes puuduma õigust välistavad asjaolud.[12]

Asja valduse omavoliline äravõtmine[muuda | muuda lähteteksti]

Asja valduse omavoliline äravõtmine on igasugune toiming, mille tagajärjel lõpeb valdaja valdus. Pole oluline, kas valdus lakkab olemast püsivalt või ajutiselt. Saksa teooria ja praktika kohaselt kuuluvad valduse äravõtmise hulka näiteks asja äraviskamine, hoone lammutamine, hoone katuseantenni, elektri- ja veevarustuse kõrvaldamine ja isegi kinnisvarale sissepääsu tõkestamine. Kui sõiduki juhtimist takistatakse kestvalt, loetakse ka see sõiduki valduse äravõtmiseks.[13]

Asja valduse omavoliline rikkumine[muuda | muuda lähteteksti]

AÕS § 40 kohaselt on valduse omavoliline rikkumine tegevus, mille tagajärjel valdaja ei saa asja üle enam tegelikku võimu teostada. Selle alla kuulub asja äravõtmine, äravõtmise katse ning ka sellega ähvardamine, kui on alust arvata, et ähvardus täide saadetakse. Valduse omavoliliseks rikkumiseks loetakse ka olukordi, mille puhul takistatakse valduse kasutamist, isegi kui tegemist pole valduse äravõtmisega.[14]

On küsitav, kas valduse hävitamine kuulub valduse rikkumise või äravõtmise alla, sest hävitamise puhul lakkab valdus eksisteerimast. Valduse rikkumise ja äravõtmise vahel on mõnel juhul raske vahet teha ning tihtipeale sõltub see konkreetsest olukorrast.

Saksa teooria kohaselt peetakse valduse rikkumiseks näiteks teatud kellaaegadel valju muusika kuulamist, loata parkimist võõral parkimiskohal, valduse kaitse abinõu rakendamise takistamist, auto omavolilist kinnitamist võõra auto külge, omavoliliselt ehitustööde tegemist ning plakatite ja siltide ülespanekut.[15]

Omavoli võib olla ka vaimne. Eesti õigusteooria kohaselt kvalifitseerub omavoli alla ka valduse kasutamise keelamine ja suuline mittetunnustamine. Igasugust valduse mittetunnustamist ei saa siiski pidada kohe omavoliks.

Valduse suuliseks omavoliks saab pidada selliseid sõnavõtte, mille puhul avaldatakse valdajale vaimselt survet, kui see oma intensiivsuse tõttu ei lase võimalda valdajal oma valduse üle tegelikku võimu teostada. Selle alla kuulub näiteks tapmisähvardusel asja valduse nõudmine.[16]

Omaabi teostamine[muuda | muuda lähteteksti]

Omaabiõigus tähendab, et valdaja võib omavoli kasutaja suhtes rakendada jõudu. Omavoli jaguneb defensiivseks ja ofensiivseks kaitseks.

Defensiivse kaitsega on tegemist, kui enesekaitseks hoitakse ründaja rünnet eemal, ning ofensiivse kaitsega, kui vasturünde käigus saavad kahjustada ründaja hüved.[17]

Omaabi kasutamisel ei peeta jõu kasutamist süüliseks. VÕS § 1045 lg 2 p 4 järgi ei ole loeta tekitatud kahju õigusvastaseks, kui kahju tekitati omaabi kasutades oma õiguse teostamiseks või kaitseks. Ründaja ei tohi omaabi teostava valdaja suhtes kasutada vägivalda ega muud jõudu, sest valdaja käitumine ei ole omavoliline ega õigusvastane.[18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Keele Instituut. E – keelenõu. https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=omavoli
  2. Latin dictionary – http://latin-dictionary.net/definition/4423/arbitrarius-arbitraria-arbitrarium
  3. Online Etymology Dictionary – https://www.etymonline.com/word/arbitrary
  4. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 563.
  5. Asjaõigusseadus. – RT I, 22.02.2019, 11.
  6. Asjaõigusseadus. – RT I, 22.02.2019, 11.
  7. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga - asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 568.
  8. Asjaõigusseadus. – RT I, 22.02.2019, 11.
  9. Karistusseadustik. – RT I, 19.03.2019, 30.
  10. Asjaõigusseadus. – RT I, 22.02.2019, 11.
  11. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 563-565.
  12. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 563-564.
  13. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 563.
  14. Asjaõigusseadus. – RT I, 22.02.2019, 11.
  15. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 566.
  16. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 566.
  17. T. Toomela. Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid. – Juridica VIII/2008, lk 567.
  18. Võlaõigusseadus. – RT I, 20.02.2019, 8.