Omadussõnaline täiend

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Omadussõna täiendina)
Jump to navigation Jump to search

Omadussõnaline täiend ehk adjektiivatribuut on täiend, mis toimib semantilise predikaadina ja määrab ära nimisõnafraasi peasõna tähendusklassi.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Lauses vastab omadussõnalisele täiendile tavaliselt kas öeldistäide või seisundimäärus: rikkis auto - auto on rikkis.

Kuigi omadussõnalise täiendina võib esineda mis tahes sõnaliigi sõna, on tüüpiliseks omadussõnaliseks täiendiks omadussõna, mistõttu seda täiendit nimetataksegi omadussõnaliseks täiendiks: väike onn, magus õun.

Omadussõnaliseks täiendiks omadussõna[muuda | muuda lähteteksti]

Omadussõnaline täiend vastab küsimusele missugune?. Tüüpilisel omadussõnal on täiendina järgmised omadused:

  • normaalasendis paikneb nimisõna ees: väike poiss luges paksu raamatut,
  • ühildub nimisõnaga käändes ja arvus: kõrge mägikõrgetele mägedele,
  • sellest on võimalik teha öeldistäide: kõrge mägimägi on kõrge.

Omadussõnaliseks täiendiks muu sõnaliigi sõna[muuda | muuda lähteteksti]

Omadussõnalise täiendi funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Funktsioonilt jagunevad omadussõnalised täiendid kirjeldavateks ja määratlevateks.

  • Kirjeldavate (iseloomustavate) omadussõnaliste täienditena toimivad ainult täistähenduslikud sõnad.
  • Määratlevateks (konkretiseerivateks) täienditeks on (artiklilaadsed) näitavad asesõnad (see kass, too koer) ning hulka piiritlevad asesõnad: kõik lapsed, mõned bussid.
  • Kirjeldavate ja määratlevate täiendite vahele jäävad järgarvud (esimene koht, neljas klass) ning omadussõnade ülivõrde vormid: kõige suurem~suurim saak.

Omadussõnalise täiendi järelasend[muuda | muuda lähteteksti]

Järelasendit kasutatakse täiendi esiletõstmiseks peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles: Meri, suur ja sügav, ei anna oma saladusi välja. Mari, armas, anna mulle andeks. Ainuvõimalik on järelasend asesõnalise põhisõna puhul: Sina, õnnetu, oled tõesti palju kannatanud. Miski inimlik ei ole meile võõras.

Omadussõnalise täiendi ühildumine[muuda | muuda lähteteksti]

Omadussõnaline täiend ühildub nimisõnaga harilikult arvus ja käändes.

Sellel üldreeglil on järgmised erandid.

  1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline:
    • eestäiend ühildub nimisõnaga ainult arvus ja jääb omastavasse käändesse: Kõndisime selle suure puuni. Läksin uute tuttavatega ujuma;
    • järeltäiendi puhul on käändevormis kas nimisõna ja täiend või ainult täiend: Kasvas see laps üles ilma emata hellata. Kui nimisõnal on mitu järeltäiendit, on käändevormis ainult viimane: Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kui suurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas).
  2. Nimisõnaga ei ühildu:
    • käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosaga –laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis (tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses 'omaette, eri'), paganama, sindrima jt: inglise keel, poisiohtu noormees.
    • asesõnad mis (kui ta ei osuta omadusele, vaid on identifitseerivas funktsioonis) ja kogu: Mis keelt te räägite? Nooruk šokeeris oma käitumisega kogu seltskonda.
    • asesõna oma: Andsin oma õele nõu. Oma ühildub siis, kui ta on lauserõhuline: omal jõul, omad vitsad peksavad.
    • mineviku kesksõnad (Andsin väsinud ja vaevatud mehele juua), mis ühilduvad nimisõnaga järeltäiendina: Andsin talle, väsinule ja vaevatule, juua.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 114
  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 531 - 534