Okassealised

Allikas: Vikipeedia
Urson (Erethizon dorsatum).

Okassealised (Hystricomorpha) on alamselts närilisi, kelle selga katavad teravad okkad, mis kaitsevad ja varjavad neid kiskjate eest. Nad elutsevad Ameerikas, Lõuna-Aasias ja Aafrikas.

Okassealistest on näriliste seas suuremad ainult kapibaarad ja koprad. Enamik okassigu on 63–91 cm pikkused ja 20–25 cm pika sabaga. Nad on ümarad, suured ja aeglased ning kaaluvad 5–16 kg.

Ehkki okassealiste okkad meenutavad siilide ja sipelgasiilide omi, pole nad sugulased.

Okassealised on taimtoidulised. Nad söövad lehti, oksi ja rohtu, talvel ka puukoort. Põhja-Ameerikas elutsev urson ronib toiduotsinguil sageli puu otsa. Aafrika okassealisedd puu otsa ei roni ning otsivad toitu maast.[1] Enamjaolt on nad öise eluviisiga, kuid askeldavad vahel ka päeval.

Keenias on okassealised muutunud kahjuriteks, neid hinnatakse maitsva liha pärast.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. USA. "Porcupines, Porcupine Pictures, Porcupine Facts - National Geographic". Animals.nationalgeographic.com. Vaadatud 20.02.2012.
  2. "Porcupines raise thorny questions in Kenya". BBC News. 19. august 2005. Vaadatud 21. september 2009.