OSB

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
OSB-plaat

OSB (inglise keeles oriented strand board) ehk suunatud laastuga plaat on tööstuslikult toodetud puitplaat, mis saadakse samasihiliseks suunatud laastude ja liimaine kokkupressimisel suure surve all.

Selle tehnoloogia töötas välja Armin Elmendorf 1963. aastal Ameerika Ühendriikide California osariigis. Juhuslikult paigutunud umbes 2,5 × 15 cm ribad tekitavad OSB-plaadi pinnale reljeefse ja kirju mustri ning neid plaate on saada eri mõõdus ja paksuses (valdavalt vahemikus 6–24 mm). Tihti klassifitseeritakse OSB-plaat puitlaastplaadiks, kuid seda ei saa lugeda õigeks just OSB suuremate tugevusnäitajate tõttu. Erinevalt puitlaastplaadist paigutuvad OSB-plaadil pikemad laastud puidu pindmistesse ja n-ö normaallaastud sisemistesse kihtidesse.[1]

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

OSB on heade mehaaniliste näitajatega materjal, mis võimaldab seda kasutada kandvate konstruktsioonide ehitamisel. Levinumad kasutuskohad on seinte, põrandate ja aluskatuse ehitamisel. Saadaval on ka ühelt küljelt isoleeriva kihiga kaetud OSB-plaadid välispindadel kasutamiseks, mis hõlbustavad paigaldust ning tagavad kõrgema energiatõhususe hoone välispiiretes. OSB-plaate kasutatakse ka mööbli tootmises.

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

OSB-d toodetakse laiade plaatidena, mis koosnevad ristsuunalistest kokku pressitud ristkülikukujulistest õhukestest puitlaastude kihtidest. Sideainena kasutatakse vaha ja sünteetilist vaiguliimi (95% puitu, 5% vaha ja vaiku). Kasutatavad tüüpvaigud sisaldavad fenoolformaldehüüdi, melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüde või isotsüanaadi, mis on kõik niiskuskindlad sideained. Euroopas on levinud sideainete kombineerimine, sisekihtides kasutatakse fenoolformaldehüüdvaiku ja pindmistes kihtides melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüdvaiku. Sellise meetodi eelisteks on kokkupressimise tsüklite arvu vähendamine ning siledam ja esteetilisem pind.

Plaadikihtide tarbeks purustatakse puit ribastatud massiks, mille järel kiud tootmisliinil ühesuunaliseks raputakse ning hakkab moodustuma veel kokku pressimata plaadimass. Puitlaastude pindmised kihid paigutuvad plaadil jõu telgedega samasuunaliselt, samas sisemised kihid on ristsirgelised. Üksteise peale laotud kihtide arv sõltub valdavalt plaadi plaanitavast paksusest ning tootmisaparaatide võimalustest. Puitlaastkihtide mass liigub kuumpressi alla, kus laastud surutakse kokku ja seotakse omavahel kuumaktiveerimise ja laastudele kantud vaigu kõvendamise teel. Seejärel lõigatakse plaadimassist välja lõpliku suurusega plaadid. Valdav osa OSB-plaate toodetakse USA ja Kanada suurtehastes, millest suurimates toodetakse üle 93 000 ruutmeetri OSB-d päevas. 

Sarnased tooted[muuda | muuda lähteteksti]

OSB liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa standardite kohaselt on kasutuse järgi nelja tüüpi OSB-d:

  • OSB1 – plaadid üldiseks kasutuseks ja siseruumises kuivades oludes kasutamiseks;
  • OSB2 – koormustkandvad plaadid kuivadesse oludesse;
  • OSB3 – koormustkandvad plaadid märgadesse või niisketesse oludesse;
  • OSB4 – koormustkandvad kõrgete nõudmistega plaadid märgadesse või niisketesse oludesse.[2]

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Tootmisprotsessi käigus teostatud töötlus mõjutab olulisel määral plaadi paksust, suurust, tugevust ja jäikust. Kuna plaadi sees ei ole tühimikke, on OSB niiskuskindel. Siiski ei sobi lisakatteta OSB-plaati kasutada välistingimustes – veekindluse saavutamiseks tuleks plaat katta hüdroisolatsioonikihiga. OSB sarnaneb tehniliste omaduste poolest vineeriga, kuid on tihedam, vähem painduv ja odavam.[3] Koormustestid on näidanud, et OSB talub koormust paremini kui muud puitkiudplaadid[1].

Tänu puitlaastude ühesuunalisele kokkupressimisele säilib plaadil sarnaselt saematerjaliga pärikiuline koormustaluvus.

Kõiki puitkiudplaate töödeldakse samade tööriistade ja paigaldusvõtetega nagu täispuitu.[2]

Omaduste kokkuvõte:

  • lihtne paigaldada
  • suure pinnatihedusega
  • püsivate parameetritega
  • annab seina- ja katusekonstruktsioonidele tugevuse
  • võimalik jääkideta kasutus
  • esteetiline
  • kerge lõigata ja töödelda
  • hea vastupidavus ilmastikule
  • hea heliisolatsioonivõimega
  • saadaval nii sirgete kui ka soonega servadega

Standardmõõdud: paksus 6, 8, 10, 12, 15, 18, 22 ja 25 mm, laius 1250 ja 675 mm, pikkus 2500 mm.

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Omadus Ühik
Mõõdud (pikkus ja laius) mm 2500 × 1250

2500 × 675

Paksus mm 8–10 12–15 18–22
Paksuspaisumine 24 h % ≤ 9 ≤ 9 ≤ 9
Serva kuju sirged servad,

punnsoonega

(2- ja 4-külgsena)

sirged servad,

punnsoonega

(2- ja 4-külgsena)

sirged servad,

punnsoonega

(2- ja 4-külgsena)

Tihedus kg/m³ 640±20 kg 640±20 kg 600±20 kg
Niiskussisaldus % 9±4 9±4 9±4
Soojusjuhtivuse koefitsient W/Mk λ=0,13 λ=0,13 λ=0,13
Auru läbilaskvuse koefitsient μ=220 μ=220 μ=440
Paindetugevus

pikuti

laiuti

N/mm² 22

11

20

10

18

9

Tõmbetugevus N/mm² 0,34 0,32 0,30–0,28
Elastsusmoodul

pikuti

laiuti

N/mm² 3500

1400

3500

1400

3500

1400

Heliisolatsioon dB 30 30 30

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Elmar-Jaan Just. "Puu ehitusmaterjalina- koolitusmaterjal".
  2. 2,0 2,1 "ORIENTED STRAND BOARD (OSB)". European Panel Federation.
  3. Paul Fisette. "CHOOSING BETWEEN ORIENTED STRANDBOARD AND PLYWOOD". 2005. Kasutatud 23.02.2017.