Nurkseotis
Nurkseotise tehnikat kasutatakse kahe materjali sidumiseks, ühendades need omavahel ilma suurema materjali vormimiseta.
Nurkseotis on saanud nimetuse seotise välimuse järgi. Nurkseotis on liidetest kõige lihtsam, kuna ühenduse loomine vajab põhiliselt materjali pikkusesse lõikamist ja detailide omavahelist sidumist. Samaaegselt on ta ka kõige nõrgem ühendus, juhul kui ei kasutata mõnda jäigastusvahendit, kuna seotis toetub ainult liimile, et koos püsida. Kuna puidu kiulisus võimaldab liimil imenduda ainult ühe detaili pikikiu suunas, on tulenev ühendus olemuslikult nõrk. [1]
Meetodid[muuda | muuda lähteteksti]
Nurkseotist on lihtne teha. Liitmikud on kärbitakse (saetakse) õige nurga alla ja on vajaliku pikkusega. Ühe detaili pikkus lüheneb kogu konstruktsioonis ühendatava detaili paksuse arvelt. Suletud konstruktsiooni puhul, näiteks nelikant raamid või kastid, tuleb arvesse võtta kahe naaber detaili paksus. Näiteks: et ehitada nelinurkset kasti 19 mm paksusest materjalist, et valmis kast oleks 600 × 600 mm, peab lõikama kaks detaili 600 mm pikkused ja kaks lõikama 600 – 19 – 19 = 562 mm.
Jäigastatud nurkseotiste puhul on vaja teha lisa samme.
Puitu kärbitakse üldiselt risti lõikega ning selle teostamiseks on saag sobivaim tööriist. Töötades lintsaega, pole vahet kas teha ristlõige või pikilõige.
Ühendatavaid detaile saab lõigata järgmiste vahenditega:
- Karkassi nurkseotised
- Raami nurkseotised
Jäigastatud nurkseotised[muuda | muuda lähteteksti]
Nurkseotiseid jäigastatakse, et vähendada neile omast nõrkust, järgnevate meetoditega (hetkel lisatud üks):
Tüübliga jäigastatud nurkseotis[muuda | muuda lähteteksti]
Tüübliga jäigastatud nurkseotis, või lihtsalt tüübelseotis, on tavaline mööblitööstuses kasutatav nurkseotiste jäigastamise meetod. Need on tavalised nii raami kui ka karkassi konstruktsioonides. Tüübelühendused on populaarsed toolidel, kappidel, paneelidel ning lauaplaatidel. Tüübleid kasutatakse samuti joonduse abivahendina liimimiseks.
Selline tehnika koosneb detailide mõõtu lõikamisest ning aukude puurimisest iga ühendatava detaili liitmiku osasse. Augud puuritakse üldjuhul tüübelrakise abiga, et veenduda aukude täpses paiknemises — täpsus on selle tehnika juures ülimalt oluline, et tagada korrektne ühildumine seotises. Augud on puuritud nii, et need vastavad igal detailil olevate aukudega ning nendesse paigutatakse tüübel koos liimiga. Seotis viiakse kokku ning paigutatakse pitskruvide alla liimi kuivamiseni.
See tekitab liite, mis on tugevam kui tavaline nurkseotis ilma jäigastuseta.[2] Tüüblid tagavad vähesel määral kandevõime ka peale liimi mandumist. Aja möödudes võivad tüüblid kahaneda ning loksuma hakata. Need võtavad ovaalse kuju, kuna puidu mahumuutused on erinevates puidukiudude suunas erinev. Lahtine tüübel aga laseb liitel painduda, kuigi liide ei pruugi seetõttu laiali vajuda. Selline ilming on märgatav kriuksuvatel toolidel ja kõikuvatel raamaturiiulitel. Selle tõttu ei ole tüübelseotis eelistatud kõrg-kvaliteet mööbli puhul. Kasutatakse:
- Raami ühenduseks (nt. uste raamid, laudade jalad, toolide jalad)
- Kappide karkassides (nt. karkassi külgede ühendamine pealse ja alusega, kohtkindlad riiulid/sektsioonid)
- Paneelide ühendamine (joondumiseks)
Tüübel meetodi variatsiooniks on kasutada Miller tüüblit tavalise sirge silindrilise tüübli asemel. Milleri tüübel on astmeline tüübel, mis paigutatakse spetsiaalse astmelise puuriga tehtud auku. Tavaliselt tehakse sellise tüübli puhul auk välimiselt küljelt, mis jätab tüüblipea väljaulatuma peale liimi kuivamist, ning liigne tüübli osa lõigatakse tavaliselt tasaseks. Spetsiaalse tüübli kasulikkus on välja toodud erinevates meedia väljaannetes, kuid üks eelis, millest mööda vaadata ei tasuks, on paigaldus kiirus. Nurkseotise saab üldjuhul teha ajutise liitena ja mõnikord lihtsalt liimiga täpsemalt kui muidu, mis võimaldab konstruktsiooni kiiremini püsti panna võrreldes tavalise tüütu joondus protseduuriga, mis eelnevalt sai nimetatud. Peale liimi kuivamist lisatakse üks või rohkem Milleri tüüblit, mis seotise jäigastavad. Enne viimistlemise lõpetamist, kärbitakse tüüblit ning lihvitakse ümbritsev pind. Tava tüübli joonduse probleemid on justkui eemaldatud Milleri tüübli kasutusega. Siiski ei ole kõik projektid sobilikud astmelisele tüüblile, näiteks juhul kui nähtav tüüblipea ei ole väljanägemiselt vastuvõetav.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Woodwork – Butt Joint information and Pictures". www.woodworkbasics.com. Vaadatud 16. mai 2019.
- ↑ "How Strong is a Dowel Joint? – Canadian Woodworking Magazine". www.canadianwoodworking.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2018. Vaadatud 17. mai 2019.