Nulk
Nulk (ka kolk; eesti keeles 'nurk') on traditsiooniline Setomaa piirkond. Üldtunnustatud nulki on olnud 12, ühes nulgas keskmiselt 20 küla.
Setomaal ei ole olnud kihelkondi, selle asemel on piirkond ajalooliselt jagatud nulkadeks. Setomaa põliselanike hulgas on nulgad jätkuvalt teadvustatud ning piirkondlik identiteet jälgitav.[1]
Setumaa nulgad on:
Mõnes Setomaa piirkonnas on teadmine oma nulgast väga kindel ja iga küla on täpselt paika pandud. Teiste nulkade piirid on hajusamad ja mälestus oma nulgast on ununemas.[2] Piiride täpset määramist teeb keerulisemaks asjaolu, et mõnest külast ei ole jäänud alles muud kui nimi ja küla ise on hävinud. Mõnedel juhtudel on vanemate külade nimed talletatud vaid elanike mälestustes.[3]
Tänapäeval on nulgad jagatud ära Eesti ja Venemaa vahel. Eesti poolel on Poloda, Tsätski, Saatse, Raakva, Üle-Pelska, Koolina, Vaaksaarõ ja Luhamaa nulgad ning Mokornulk.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed kirjalikud viited nulkade olemasolust on pärit 17. sajandist.[1] Eestisse jõudsid teadmised nulkadest läbi Jakob Hurda „Setukeste laulude“ esimese raamatu. Ta rääkis 12 nulgast, kuigi tõi välja, et mõnes nulgas pidas osa külasid end teiste, väiksemate nulkade hulka kuuluvaks.[2]
20. sajandi alguses kasutasid setod nulkasid igapäevases elus riiklike haldusüksuste asemel.[4] Setomaa nulkadest on käsikirjalise ülevaate kirjutanud Raivo Remmel. Nulkade kaardid on teinud tema tütar Helve Anton.[2]
Esimestel seto kuningriigipäevadel tuli igast Setomaa nulgast üks või kaks ülemsootskat setode ette ja andis ülevaate piirkonna arengutest ja muredest.[2]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jakob Hurt. Setukeste elukohad ja arv. Äratrük Dr. Hurti Setukeste laulude sissejuhatusest. Lizaks Setumaa kaart. Tallinn: Ülemjuhataja staabi kirjastus, 1919.
- Seto kodu lugu. (Toimetanud Sirje Siruli) Setomaa Arendusselts 1999.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "Kohanimenõukogu: PROTOKOLL nr 32" (PDF). Kohanimenõukogu. Aprill 2010.
- 1 2 3 4 Hõrn, Aare (4. mai 2009). "Setomaa nulga' — aolugu ja vahtsõ' võim". Setomaa. Lk 4-5.
- ↑ Jüriöö, Vello (2021). Setomaa kodolugu (seto). Seto Instituut. Lk 42-45. ISBN 9789916967126.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Hurt, Jakob (1919). Setukeste elukohad ja arv. Äratrük Dr. Hurti Setukeste laulude sissejuhatusest. Lizaks Setumaa kaart (PDF). Tallinn: Ülemjuhataja staabi kirjastus. Lk 19-23.