Aurich

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aurichi kesklinna jalakäijatetsoon
Vapp
Aurichi paiknemine Aurichi kreisis

Aurich (alamsaksa: Auerk, läänefriisi: Auwerk) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.

See on Aurichi kreisi keskus. Linna pindala on 197,21 km², 31. detsembril 2015 elas seal 41 489 inimest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolised kuuluvused
Ida-Friisi krahvkonda 1464–1744

Preisi kuningriiki 1744–1808
Hollandi Kuningriiki 1808–1810
Esimesse Prantsuse keisririiki 1810–1813
Preisi kuningriiki 1813–1815
Hannoveri kuningriiki 1815–1866
Preisi kuningriiki 1866–1871
Saksa Keisririiki 1871–1918
Weimari vabariiki 1918–1933
Natsi-Saksamaasse 1933–1945
Liitlaste-okupeeritud Saksamaasse 1945–1949
Lääne-Saksamaasse 1949–1990

Saksamaasse 1990–

Aurichi ajalugu läheb tagasi 13. sajandisse, kui asulat Aurechove on 1276. aastal mainitud Friisimaa dokumendis Brokmerbrief. 1517. aastal alusts krahv Edzard Cirksena aadlisuguvõsast linna rünnakujärgset ülesehitamist. Ta rajas linnakeskuse, mis on praegugi alles. 1539. aastal toodi maa ametivõimud kokku Aurichisse, mis tegi sellest krahvkonna ja hiljem Ida-Friisimaa keskuse, jäädes maa ametivõimude asupaigaks kuni Ida-Friisimaa pärandumiseni 1744. aastal Preisi kuningriigile. Pärast Preisi armee lüüasaamist 1807. aasta Jena lahingus sai Aurichist 1808. aastal Hollandi kuningriigi osa. 1810. aastal annekteeriti Hollandi kuningriik Prantsusmaasse ja Aurich tehti Esimese Prantsuse keisririigi Ems-Orientali departemangu keskuseks. Pärast Napoleoni lüüasaamist 1814. aastal läks see 1815. aastal Hannoveri kuningriigile ning 1866. aastal annekteeriti Preisimaa poolt ja tehti Hannoveri provintsi osaks.

21. oktoobrist 1944 kuni 23. detsembrini 1944 oli Aurichis natside koonduslaager. Laager oli Neuengamme koonduslaagri alluvuses.

Pärast Teist maailmasõda sai Aurich uue Alam-Saksi liidumaa osaks.

Märkimisväärsed elanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf Christoph Eucken

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]