Mõõtelatt

Mõõtelatt ehk nivelliirlatt (ingl level staff) on mõõteriist, mida koos nivelleerimisinstrumendiga kasutatakse mõõdistamisel punktidevaheliste kõrguste ja nende erinevuste määramiseks, nt ehitusel.

Mõõtmine on peaaegu iga ehitusvormi kavandamise ja teostamise juurde kuuluv nõue. Selle peamised kasutusalad tänapäeval on transpordi, ehituse, maa jaotamise ja side valdkonnas.

Kokkupandav mõõtelatt

Ajalugu

Varaseim registreeritud mõõtelati kasutamine pärineb Vana-Egiptusest, kus maamõõtjad kasutasid Niiluse tulvavee kõrguse mõõtmiseks puidust latte. Puulatte kasutati ka kauguste mõõtmiseks. Juba aegade alguses, sh Vana-Egiptuses 3100 eKr,  oli mõõdistamine hädavajalik, ilma milleta oleks palju teaduslikke avastusi jäänud tegemata.

Tänapäevane mõõdistus sai alguse 18. sajandi lõpus. Geodeetide üks tähelepanuväärsemaid saavutusi oli meetermõõdustiku põhiühikute loomine. Sel eesmärgil mõõtsid prantsuse insenerid Jean Delambre ja Pierre Méchain 1790ndatel aastatel meridiaani Barcelonast Hispaanias Dunkerque'ini Prantsusmaal.

Mõõtelati tüübid

Mõõtelatil loetakse mõõteväärtused läbi nivelleerimisinstrumendi. Mõõtelatte on kolme tüüpi: kokkupandav, teleskoop- ning monoliitne mõõtelatt.

• Monoliitne mõõtelatt on täispikkusega latt, mille peale on märgitud jaotused teatud mõõtühikutes. Seda mõõtelatti on keeruline hoiustada ja transportida.

• Kokkupandav latil on keskel hinged, mis võimaldab latti transportimiseks kokku voltida.
• Teleskooplatil on liigend, mis võimaldab latti täispikkuses pikendada ja transportimise jaoks lühendada.

Mõõtelati materjal

Mõõtelatt on tehtud puidust või alumiiniumist. See võib olla nii ühes tükis kui ka osadena, et seda saaks paremini transportida ja hoiustada. Lisaks saab latti erinevates tööolukordades pikendada. Mõõtelatt võib olla märgistatud ühelt või mõlemalt poolt. Lati peal on jaotused, et näidata mõõtmisi erinevates ühikutes, näiteks jalgades, tollides või sentimeetrites.

Mõõtelati lugemine

Mõõtelatti kasutatakse koos seadmega, mis mõõdab kõrguste vahet kahe punkti vahel. Seade seatakse üles ühes punktis ja latti hoitakse vertikaalselt teises punktis. Geodeet, kes mõõdab, loeb mõõtmed lati pealt, kuhu vaatejoon seadmest vaadates ristub.

Mõõtelatil on mõõtmed tavaliselt nummerdatud detsimeetrites. Numbrite vahel on kas ruutude muster või E-kuju. Kõik ruudud, jooned ning tühikud on täpselt ühe sentimeetri pikkused. Tavaliselt mõõdetakse näidud millimeetri täpsusega.

Välislingid

• https://www.britannica.com/technology/surveying
• https://readcivil.com/types-of-levelling-staff-used-in-surveying
• https://civilunlimited.com/levelling-staff-everything-you-need-to-know-about
• Wolf, R., P., Ghiliani, C., D. (1997). Elementary Surveying. Land Surveyors Pubns. 782 p.