Niels Bohri Instituut

Allikas: Vikipeedia
Niels Bohri Instituut

Niels Bohri Instituut on Kopenhaageni Ülikooli uurimisinstituut. Instituut tegeleb astronoomia, geofüüsika, nanotehnoloogia, osakeste füüsika, kvantmehaanika ja biofüüsikaga.

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Instituut asutati 1921. aastal Kopenhaageni Ülikooli Teoreetilise Füüsika Instituudina. Asutajaks oli Niels Bohr, kes oli ülikooli ametnikkonnas olnud juba 1914. aastast, 1916. aastal nimetati ta professoriks. Alates sellest tegi Bohr kõik, et instituut avataks. Niels Bohri 80. sünniaastapäeval, 7. oktoobril 1965, sai instituudi nimeks ametlikult Niels Bohri Instituut. Suurem osa instituudi algsest kapitalist tuli Carlsbergi õlletehase heategevusfondist ja fondist Rockefeller Foundation.

1920. ja 1930. aastatel oli Bohri Instituut üks tähtsamaid aatomifüüsika ja kvantfüüsika põhimõtete rajajaid. Füüsikud üle Euroopa külastasid tihti instituuti, et arutleda Bohriga uute teooriate ja avastuste üle. Niels Bohri ja Werner Heisenbergi tehtud avastusi ja tõlgendusi kvantmehhanikas nimetatakse tolle aja järgi nn Kopenhaageni interpretatsiooniks.

1. jaanuaril 1993 ühendati instituut Astronoomia Observatooriumiga, Ørstedi laboratooriumiga ja Geofüüsika Instituudiga. Sellele vaatamata säilitas uus tekkinud instituut Niels Bohri nime.

Uurimisalad[muuda | muuda lähteteksti]

Niels Bohri Instituudi uurimistegevus on jaotatud kümnesse uurimiskategooriasse, mis katab suure osa füüsikast: astrofüüsika, biofüüsika, geofüüsika, kvantfüüsika, osakeste füüsika, e-teaduse ja tahkete ainete füüsika.

Aumedal[muuda | muuda lähteteksti]

Niels Bohri aumedal
Niels Bohri aumedal

2010. aastal, Niels Bohri 125. sünniaastapäeval, hakkas ülikool välja andma Niels Bohri Instituudi aumedalit. Auhind on iga-aastane ja see antakse “eriti silmapaistvale teadlasele, kes töötab Niels Bohri vaimus ja tegeleb rahvusvahelise koostöö ja teadmiste jagamisega.”

Aumedali autoriks on taani skulptor Rikke Raben. Medali esiküljel on näha Niels Bohri, aatomit ja tähti. Mündi tagakülg on inspireeritud Bohri tsitaadist: “Ja millest inimesed tegelikult sõltuvad? Me sõltume oma sõnadest. Me oleme keeleoskajad. Meie ülesanne on vahetada üksteisega kogemusi ja mõtteid. (“What is it that we human beings ultimately depend on? We depend on our words. We are suspended in language. Our task is to communicate experience and ideas to others.”) Medali tagaküljele on kirjutatud: “Unity of knowledge”. Sellise pealkirjaga loengu pidas Bohr Columbia Ülikoolis 1954. aastal. Samuti on tagaküljel kirjas “Nosce te ipsum”, mis tähendab ladina keeles “tunne iseennast”. See tsitaat pärineb Delfi oraaklilt Apollo templist Kreekast.

Medalistid:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]