Neuhaus (Cuxhaven)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Luterlik Emmause kirik
Vapp
Neuhausi valla paiknemine Cuxhaveni kreisis

Neuhaus an der Oste (alamsaksa keeles Neehuus) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cuxhaveni kreisis.

Valla pindala on 9,86 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1186 inimest.

Kuulub valdade ühendusse (Samtgemeinde) Land Hadeln.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänase Neuhausi ala kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku Bremeni peapiiskopkonda. 1371. aastal püstitas vürstliku peapiiskopi Albert II foogt Vördes tänase Neuhausi lähedale, kohta, kus Aue suubub Ostesse, veidi enne viimase Elbesse suubumist, Slikborchi kindluse kui kantsi võimu teostamiseks Kehdingeni üle ja osa saamiseks Saksi-Lauenburgi eksklaavist Land Hadelnist. 1387. aastal lammutasid vabad talupojad Hadelnist ja Kehdingenist Slikborchi kindluse kui ohu oma autonoomiale.

1404. aastal püstitas vürstlik peapiiskop Otto II Aue paremale kaldale uue kindluse, nüüd nimega dat Nygehus ('uus maja'), millest sai paiga eponüüm. Kuid talupojad purustasid 1420. aastal ka selle kindluse. Naabervaldade talupojad sepistasid 1423. aastal liidu uue kindluse vastu. 1435. aastal tellis vürstlik peapiiskop Baldwin II uue kindluse ehitamise, mida nüüd kutsuti lossiks või mõisaks, kuigi tema eel-eelkäija oli lubanud mitte rajada uut kindlust. Hadelni, Kehdingeni ja Wursteni talupojad ründasid kindlust 15. ja 16. sajandil mitmel korral.

Vürstliku peapiiskopi Christoph Pillava ajal üritas mitu küla vürstlikust Bremeni peapiiskopkonnast Saksi-Lauenburgi Hadelni kasuks eralduda. See põhjustas Christophi ja Saksi-Lauenburgi hertsogi Magnus I vahel sõja. Kuid Christoph surus eraldujad edukalt maha ning Magnus ja Christoph kinnitasid 1516. aasta lepinguga külade status quo ante bellum. Kuid hertsog Magnus murdis lepingut ja rüüstas vürstliku peapiiskopkonna külasid, sealhulgas Neuhausi kindlust. Loss taastati varsti, kuid 1540. aasta paiku pantis Christoph Pillav selle 4000 kuldkuldna eest koos kõigi maksudega Johann von Münchhausenile. 1544. aastal nõustusid vürstliku peapiiskopkonna mõisad koguma lisamakse, et püüda lunastada pante Christophi pillava eluviisi tasakaalustamiseks.

9. juunil 1547 vallutas kindluse krahv Albrecht von Mansfeld, protestantide väejuht Schmalkaldeni sõjas. Selleks ajaks olid elanikud vastu võtnud luterluse, ka vastupanuvormina pillava vürstliku peapiiskopi Christophi vastu, kes rikkus lepinguid vürstliku peapiiskopkonna mõisatega ja tegutses põhiseadusevastaselt. Kuid 1548. aastal vallutasid vürstliku peapiiskopkonna väed lossi tagasi, mis nüüd tegutses valitseja olulise eelpostina. Foogt (algul saksa keeles Vogt, siis Amtmann ja lõpuks Drost) esindas vürstlikku peapiiskoppi Neuhausis ja ümbruskonnas, sealhulgas Belumi, Bülkau, Cadenberge, Geversdorfi, Kehdingbruchi (tänapäeva Belumi osa), Oberndorfi ja Oppelni (tänapäeva Wingsti osa) valdades.

Tilly (1628–1630) juhitud Katoliikliku Liiga okupatsiooni ajal Kolmekümneaastase sõja kestel kannatasid Neuhausi elanikud vastureformatsiooni katsete all. Sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. aastal, millega vaimulik vürstlik peapiiskopkond muudeti ilmalikuks Bremeni hertsogkonnaks, mida esialgu valitseti personaalunioonis Rootsi krooniga – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri dünastia poolt. 18. sajandil kindlus lõpuks lagunes ja lammutati. Täna tähistab selle endist paika küngas, mida nüüd katab Schlosspark ('lossipark') sõjamälestusmärgiga.

1807. aastal annekteeris hertsogkonna üürike Vestfaali kuningriik, enne kui Prantsusmaa selle 1810. aastal annekteeris. 1813. aastal taastati hertsogkond Hannoveri kuurvürstkonda, mis – pärast selle Hannoveri kuningriigiks ülendamist 1814. aastal – liidendas hertsogkonna reaaluniooni ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Neuhausist, sai osa uuest 1823. aastal loodud Stade ringkonnast.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]