Nantes'i edikt

Allikas: Vikipeedia
Nantes'i edikt

Nantes'i edikt [n'aanti ed'ikt] on 13. aprillil 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism.

Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka reformitud usutunnistuse pooldajatel. Hugenotid (protestandid), kes moodustasid tollel ajal kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast said õiguse pidada oma jumalateenistusi. Küll aga ei tohtinud nad jumalateenistusi pidada Prantsuse kuningakojas, samuti Pariisis ja linnast viie ljöö ümbruses. Ka Roueni, Dijoni, Toulouse ja Lyoni linnades ei lubatud neil jumalateenistusi pidada.

Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallale tungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tollel ajal tugeneva kuningavõimuga. Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelle'i [laro'šell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]