Naised ettevõtluses

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Prototron konkurssi võitja hINF autasustamisel
Prototroni suvevooru 2017 üks võitjatest, arsti digivisiidi süsteemi arendav hINF autasustamisel

Naised ettevõtluses moodustavad kõigist maailma ettevõtjatest umbkaudu kolmandiku.[1] Euroopa Liidus on üksikettevõtjate seas naisi 34,4% ja iduettevõtjate seas 30%.[2].

Ettevõtlust peeti enne 20. sajandit meeste pärusmaaks[3], kuid soolise võrdõiguslikkuse ideede levides ning jõudes ühiskondlikku tegelikkusse on naiste osalus ettevõtluses tõusnud tänapäevaks võrreldavaks meeste osalusega. Seejuures iseloomustab naiste motivatsiooni ettevõtluses osaleda pigem põhinemine vajadusel, samas kui ettevõtlusega tegelemise põhjuseks meeste hulgas on pigem võimaluse kasutamine. Ettevõtlus naiste seas on kõrgem arengumaades ja madalam arenenud maades.

Eesti naised ettevõtluses[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on ettevõtlus naiste seas kasvavas trendis, nt aastatel 2014‒2016 kasvas see 11,7 protsendi võrra.[4] Samas on jätkuvalt naisjuhtidega ettevõtete osakaal vaid 5 protsenti, kuigi Euroopa Liidu keskmine on tõusnud 10 protsendini[5] ning Eesti on naisettevõtluse indeksi 2015. aasta uuringu järgi maailmas 22. kohal.[6]

Populaarseimad valdkonnad, kus naised ettevõtlust alustavad on tervise- ja sotsiaalteenuste ning hariduse valdkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine.[4]

Naisettevõtjaid koondavad Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ja Eesti Naisettevõtjate Liit, naiste osalust ettevõtluses on uurinud, seda edendavaid konverentse jmt üritusi korraldanud Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus. Naisuurimus- ja teabekeskus veab ka naisettevõtluse võrgustikku ning on koordineerinud poliitikasoovituste koostamist Eesti ettevõtluse kasvustrateegiasse 2014‒2020.[7]

Naised infotehnoloogia erialadel[muuda | muuda lähteteksti]

Olgugi et infotehnoloogia on valdkonnana Eestis eelisarendatud, siiski on SA Kutsekoja andmetel valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne. Mehed moodustavad 71 protsenti põhikutsealade töötajatest, naised 29 protsenti, tarkvaraarendajate, elektroonikainseneride ja infotehnoloogiakompetentsiga juhtide hulgas küündib meeste osakaal 80 protsendini. Naisi on 55 protsenti tootmise operaatorite hulgas, tarkvaraanalüütiku ja -arhitekti põhikutsealal töötajatest on naised veidi alla poolte töötajatest.[8]

Naiste osakaalu tõstmise ning infotehnoloogia kui eriala populaarsuse tõstmiseks on Eestis algatused nagu Tech Sisters ja Superheroes, Ahhaa keskus osaleb tüdrukute seas STEM-erialade populariseerimise algatuses HYPATIA jpm.

Tuntud naisettevõtjaid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Naised tehnoloogiliste prototüüpide konkurssil[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnoloogiliste lahenduste konkursil Prototron on naiste juhitud tiimide osakaal tagasihoidlik. Seevastu, kui naine on oma ideega parimate hulka jõudnud, tegeleb ta sellega edukalt edasi.

  • Seren Eilmann on meeskonna Heelosophy eestvedajaks. Tema juhtimisel on välja töötatud nn nähtamatud sisetallad, mis muudavad kõrge kontsaga kingade kandmise mugavamaks. Unikaalse tootmistehnoloogiaga saab valmistada igale kandjale personaliseeritud tugitallad, mis arvestavad nii jalakuju, kinga kui ka kasutaja kõndimisdünaamikat. Heelosophy sai Prototronilt toetust 1 380€.
  • Irina Hussainova on meeskonna ULTRINIA juht, kes loob Prototronilt saadud 50 000€ eest nanotehnoloogial põhineva vedelike kiiranalüüsi meetodi, mis võimaldab haiguste või dopingujuhtude kiiremat ja odavamat tuvastamist.
  • Jelena Gorbatšova meeskond UniveR DID on välja töötanud universaalse kaasaskantava detektori narkootiliste ainete tuvastamiseks. Seade on narkootiliste ainete tarbimise analüüsiks tollis, politseis ja meditsiinis, võimaldades analüüsida vedelikke, gaase ja tahkeid aineid. 2017. aasta septembrist on Jelena Gorbatšova Ameerikas Californias, et õppida Fulbrighti stipendiumi toel terve akadeemiline aasta NASA teadlase ning maailma ühe parima mikroanalüsaatorite valdkonna spetsialisti Peter Willise juures. Viide
  • Terje Ennomäe juhib meeskonna FeelingStream tööd, et arendada analüüsirakendust, mis aitaks telekomiettevõtteid ja panku, et nad saaksid tõsta oma klienditeenindajate kliendisuhtluse taset.
  • Marina Aghayan - juhib NICAT meeskonda
  • Mari-Ann on üks meeskonna Gelatex Technologies liikmetest. Nemad arendavad želatiinipõhist nahasarnast tekstiili, et võimaldada suurtel moe- ja mööblibrändidel kasutada öko-materjale ning teenida samal ajal ka kasumit, kasutades selleks tehnoloogiat, mis on tasukohane, lihtsasti skaleeritav ning patenteeritav.
  • Paula Kink juhtimisel on loomisel platvorm hINF. See võimaldab patsientidel suhelda oma raviarstiga digivisiidi vahendusel. Keskmiselt kulub kliinikus visiidil käimiseks üle 3 tunni, digivisiit kestab aga maksimaalselt 10-15 minutit.
  • Katrin Liivat juhib meeskonda FoodDocs, mis loob restoranidele, kohvikutele ja muudele toidukäitlusega tegelevatele ettevõtetele pilvepõhise enesekontrolliplaani, et muuta seadusest tulenevate nõuete vastavusdokumentide haldamine ülevaatlikumaks ja lihtsamaks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]