Naabrusõigused

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Naabrusõigused on eraõiguses kehtivad kinnisomandi kitsendused, mis mõjutavad naabruses asuva kinnisomandi kasutamist. Eestis on naabrusõigused määratletud 1993. aastal vastuvõetud asjaõigusseaduse jaotises 2 "Naabrusõigused" (§§ 143-154).[1]

Eesti asjaõigusseaduse kohaselt naabrusõigused:

  • ei anna õigust keelata teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste nagu suitsu, lõhna, müra jms levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta kinnisasja kasutamist oluliselt ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (§ 143 lg 1);
  • keelavad mõjutuste tahtliku suunamise naaberkinnisasjale ning annavad kahjulike, kuid mittekõrvaldatavate mõjutuste korral õiguse nõuda hüvitist (§ 143 lg 2);
  • annavad õiguse nõuda eeldatavalt keelatud mõjutusi tekitavate rajatiste ja seadeldiste püstitamata jätmist või mittesäilitamist naaberkinnisasjal (§ 144 lg 1);
  • kohustavad hoidma ehitist sellises korras, et selle varisemine ei kahjustaks naaberkinnisasja (§ 145 lg 1);
  • keelavad maatüki süvendamise nii, et see kahjustaks naaberkinnisasjal asuvaid ehitisi või kaotaks naaberkinnisasja maapõuetoe (§ 146 lg 1);
  • kohustavad naaberkinnisasja omanikku lubama oma kinnisasja kasutamist, kui see on hädavajalik ehituseks või ligipääsuks (tellingud, ehitusmaterjali vedu, ülekäimine ja -sõitmine) ning talle tagatakse kahju hüvitamine (§ 147);
  • reguleerivad üle kinnisasja piiri ulatuva ehitise kuuluvust, lubatavuse ja kõrvaldamise tingimusi (§ 148);
  • reguleerivad kinnisasjade piiril kasvavate või üle piiri ulatuvate puude ja põõsaste ning nende viljade kuuluvust ja õigust piiri ületavate okste jms lõikamiseks (§ 149-150);
  • kehtestavad kaht kinnisasja eraldavate müüride, hekkide jms ühiskasutuse, reguleerivad nende kasutust, korrashoiukulude kandmist ja kõrvaldamistingimusi (§ 151).[1]

Analoogseid kohustusi käsitlevad ka keskkonnaseadustiku üldosa seadus ja valdkondlikud keskkonnaseadused (nt vee säästliku ja otstarbeka kasutamise kohustus veeõiguses)[2], samuti puudutavad naabrusõigused planeerimis- ja ehitusõigust.[3]

Islami õiguses tuginevad naabrusõigused Koraani 4. suura 36. värsile, mis käseb olla hea nii sugulastest kui ka mittesugulastest naabrite vastu, ehkki laiemas traditsioonis (hadith'ides) leidub ka teisi naabrusõigust puudutavaid allikaid.[4]

Eesti keeles on vahel eksitavalt nimetatud naabrusõigusteks ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi ehk naaberõigusi.[5][6][7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Asjaõigusseadus Riigi Teatajas (kehtiv versioon, vaadatud 29.08.2017)
  2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015), SA Keskkonnaõiguse Keskus koduleht (vaadatud 29.08.2017)
  3. Sandra Mikli, Holger Nõmm Naabrusõiguste kaitse problemaatika ja reguleerimise vajadus avalik-õiguslikust vaatepunktist Juridica 8/2010 (vaadatud 29.08.2017)
  4. Rights of Neighbours Al-Islam.org (vaadatud 29.08.2017)
  5. Autoriõigused ja naabrusõigused. TTU Wiki (vaadatud 29.08.2017)
  6. Tanel Õunapuu Intellektuaalne omand ja andmekaitse TLÜ kodulehel (vaadatud 29.08.2017)
  7. Aljona Galazan Autor peab end ise aktiivselt kehtestama Sirp, 06.02.2015 (Eeva Mägi intervjuu; vaadatud 29.08.2017)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]