NSV Liidu suurmeister

Suurmeistrid Vassili Smõslov ja Paul Keres jalutamas Põhjamere rannas Scheveningenis (1948)

NSV Liidu suurmeister (vene keeles Гроссмейстер СССР) oli Nõukogude Liidus males sportlike saavutuste eest tulemuspõhiselt antav kõrgeim nimetus.

NSV Liidu suurmeistri nimetus kehtestati 1927. aastal V Üleliidulisel Malekongressil. Esimene maletaja, kes selle nimetuse sai, oli 1929. aastal NSV Liidu malemeistriks tulnud Boriss Verlinski. 1931. aastal Moskvas toimunud VII Üleliidulisel Malekongressil suurmeistri nimetus kaotati, kuid 1935. aastal võeti suurmeistri nimetus taas kasutusele.

1935–1952

Pärast edukat esinemist 1935. aastal II Moskva rahvusvahelisel maleturniiril (esikoha jagamine) sai Mihhail Botvinnik suurmeistri nimetuse. 1937. aastal tuli Grigori Löwenfisch NSV Liidu malemeistriks ja sama aasta sügisel kaitses ta tiitlit matšis Botvinnikuga. Löwenfisch sai suurmeistriks. 1939. aastal anti suurmeistri nimetus Aleksandr Kotovile, kes 1939. aastal tuli NSV Liidu meistrivõistlustel Botvinniku järel teiseks.

Septembris 1940 Moskvas peetud NSV Liidu meistrivõistlustel jagasid esikohta Andor Lilienthal ja Igor Bondarevski (edestades seejuures Paul Kerest ja Mihhail Botvinnikut). Selle saavutuse eest anti neile jaanuaris 1941 suurmeistri nimetus.

Aprillis 1941 peetud matšturniiril NSV Liidu absoluutse meistri nimele võitis Mihhail Botvinnik. Esikolmikusse tulnud Paul Keresele ja Vassili Smõslovile anti suurmeistri nimetus.

NSV Liidu suurmeistri nimetuse saamise kord kinnitati 1940. aastal. Suurmeistrinormi andis NSV Liidu meistrivõistlustel esikolmikusse tulek. Kahe normi täitmisel anti maletajale suurmeistri nimetus.

Issaak Boleslavski täitis NSV Liidu meistrivõistlustel kahel korral suurmeistrinormi: 1944. aastal sai kolmanda koha ja 1945. aastal teise koha; suurmeistriks saigi ta 1945. aastal. Jefim Geller tuli esivõistlustel esikolmikusse novembris 1949 ja detsembris 1951. Suurmeistri nimetus anti talle 1952. aastal.

1948. aasta suvel Stockholmis toimunud maailmameistrivõistluste tsoonidevahelise turniiri võitmise eest sai David Bronštein suurmeistriks.

NSV Liidu suurmeistrid enne 1952. aastat

• 1929 – Boriss Verlinski
• 1935 – Mihhail Botvinnik
• 1937 – Grigori Löwenfisch
• 1939 – Aleksandr Kotov
• 1941 – Igor Bondarevski, Andor Lilienthal (jaanuaris 1941)
• 1941 – Paul Keres, Vassili Smõslov (pärast matšturniiri NSV Liidu absoluutse meistri nimele)
• 1943 – Salo Flohr
• 1945 – Issaak Boleslavski
• 1946 – Vjatšeslav Ragozin
• 1948 – David Bronštein

• 
  Mihhail Botvinnik, sai suurmeistriks 1935
• 
  Grigori Löwenfisch, sai suurmeistriks 1937
• 
  Andor Lilienthal, sai suurmeistriks 1941
• 
  Salo Flohr, sai suurmeistriks 1943

FIDE suurmeister (1950)

1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Samal aastal sai selle nimetuse 27 maletajat, sealhulgas 11 NSV Liidu suurmeistrit. Suurmeister Verlinski sai FIDE-lt 1950. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.

Vaata ka

• Venemaa suurmeister
• Rahvusvaheline suurmeister
• Suurmeister