N. V. Gogol

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Пароход Гоголь (нос).JPG
N. V. Gogol kai ääres Arhangelski meresadamas 2009
Klass ja tüüp ratasaurik
Omanik OAO TsS Zvjozdotška[3]
Liin jõgi: Dvina, VologdaArhangelsk (1911), KotlasArhangelsk (pärast teist MS)
Lipuriik Flag of Russia.svg Venemaa Keisririik
ja Venemaa vabariik
Flag of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1918–1937).svg Venemaa Nõukogude VabariikFlag of the Soviet Union.svg NSVLFlag of Russia.svg Venemaa
Kodusadam Severodvinsk
Sõsarlaevad General Kondratenko, Mihhail Kliritševski[4]
Ajalugu
Ehitaja AO Sormovo, Nižni Novgorod
Flag of Russia.svg Venemaa
Vette lastud 1911
Teenistusse võetud 1911
Staatus Käigus
Tehnilised andmed
Pikkus 70,7 m
Laius 14,0 m
Süvis 1,4 m
Peamasin aurumasin – (380 hj)
Käiturid 2 sõuratast
Kiirus 9,7 sõlme (18 km/h)
Laevapere 32 (1929. a.)[1]
Tekke 2
Reisijakohti 695 (enne moderniseerimist), 140 (pärast) ja 53
Kajuteid 30
Kajutikohti 53[2]

N. V. Gogol (vene Н. В. Гоголь) on Venemaa vanim käigus olev ratasaurik, mis on valmistatud Nižni Novgorodis aktsiaseltsi Sormovo laevatehases ja uuesti kokku monteeritud Veliki Ustjugis 1911. aastal ning veel kord Petrogradis 1919. aastal.

  • Aastatel 1939–1941 aurulaev põhjalikult moderniseeriti, ehitati täiesti uus alus, ja vanast laevast jäid ainult aurumasin ja aurukatlad.
  • Aastatel 1958–1959 moderniseeriti põhjalikult katlad, söe asemel võeti kasutusele nafta.
  • Aastatel 1994–1996 moderniseeriti põhjalikult interjööri, et see vastaks kruiisilaevade nõuetele.

Omanik kasutab N. V. Gogolit Dvina jõel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]