Mustand:Värvialkanna
| Värvialkanna | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Sugukond |
Karelehelised Boraginaceae |
| Perekond |
Kurgirohi Borago |
| Liik |
Alkanna |
| Binaarne nimetus | |
|
Alkanna tinctoria L. | |
Värvialkanna (Alkanna tinctoria) on kareleheliste (Boraginaceae) sugukonda kuuluv rohttaim.[1] Tema juurtest saadakse värvainet alkanniini ehk anhusiini ja lillat šikoniini, mis kuuluvad looduslike värvainete hulka ning need on tundlikud. Taim kasvab enamasti Vahemere äärsetes maades. Värvialkanna on suguluses Eestis kasvava hariliku imikaga (Anchusa officinalis).[2]
Liigi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Värvialkanna on püsiktaim, mis kasvab 0,2 m kõrguseks ja 0,3 m laiuseks. Õitseb juunis ning on hermafrodiit. [3] Värvialkanna on helesinise õiega ning ta juur on väliselt mustjas ja sisemiselt sinakaspunane, valkja südamikuga. Juurest saadakse punast värvainet, mida on Vahemere maades kasutatud värvainena juba antiikajast peale. Juurtes olev värvaine lahustub alkoholides, eetrites ja õlides, kuid mitte vees. Värvainet kasutatakse veinides ja alkohoolsetes tinktuurides, taimeõlides ja lakkides värvi andmiseks. Aluselises keskkonnas on alkannavärv sinine ja happe lisamisel muutub järk-järgult karmiinpunaseks.[4] Punane pH 6,1; lilla pH 8,8 ja sinine pH 10 juures.
Levik ja kasvutingimused[muuda | muuda lähteteksti]
Värvialkanna kasvab peamiselt päikese käes, kuid võib kasvada ka poolvarjulistest kohtadest. Taim eelistab kuivemaid liivaseid või saviseid muldasid. Kõige paremini kasvab aluselises keskkonnas ning happeline pinnas ei soosi kasvu. Taim talub kuni -10°C külma. Korralikult juurdunult on väga põuakindel. [5]
Värvialkanna on levinud Prantsusmaal, Apenniini poolsaarel, Kesk-Euroopa idaosas, Balkani poolsaarel, Rumeenias ja Loode-Aafrikas.[6]
Kasutusala[muuda | muuda lähteteksti]
Värvialkanna juurt, mis on pulbristatud ja õliga segatud, kasutatakse puidupeitsina. See annab õlile karmiinpunase värvuse, mis peale kandes mõjub puidusüüle ning muudab puidu tooni tume-punakaspruuniks. Kosmeetikas kasutatakse värvialkanna juuri värvainena, rahvameditsiinis aga juuri ja lehti haavade, põletuste, kõhulahtisuse ja maohaavandite raviks. [7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "alkanna - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 27. märtsil 2024.
- ↑ "Studia vernacula november 2020 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 28. märtsil 2024.
- ↑ "Alkanna tinctoria Alkanet, Alkanna PFAF Plant Database". pfaf.org. Vaadatud 27. märtsil 2024.
- ↑ "Alkanet | Henriette's Herbal Homepage". www.henriettes-herb.com. Vaadatud 28. märtsil 2024.
- ↑ "Alkanna tinctoria - Useful Temperate Plants". temperate.theferns.info. Vaadatud 27. märtsil 2024.
- ↑ "Hortipedia - Alkanna tinctoria". en.hortipedia.com. Vaadatud 27. märtsil 2024.
- ↑ "ALKANNA: Overview, Uses, Side Effects, Precautions, Interactions, Dosing and Reviews". www.webmd.com (inglise). Vaadatud 27. märtsil 2024.