Mustand:Rohusilmik

Rohusilmik
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Liblikalised Lepidoptera;
Sugukond	Koerliblikalised Nymphalidae;
Liik	Rohusilmik;
Sünonüümid
	Papilio hyperantus

Rohusilmik (Aphantopus hyperantus) kuulub liblikaliste seltsi ja on Nymphalidae sugukonnast.

Levik

Rohusilmik on liblikaliik, kes on palearktilise levikuga. Euroopas on ta levinud enamikes riikides, väljaarvatud Skandinaavias, Lõuna-Itaalias (esineb Põhja-Itaalias), Portugalis, Lõuna- ja Kesk-Hispaanias (esineb Kantaabria mäestikus ja Ida-Püreneedes) ning Vahemere saartel. Kreekas leidub rohusilmik vaid Makedoonias ja Tessaalia põhjaosades. Väljaspool Euroopat on seda leida Aasias, sealhulgas Venemaal, Siberis, Mongoolias, Hiinas ja Koreas.

Kirjeldus

Aphantopus hyperantus on keskmise pikkusega liblikas, kelle tiibade siruulatus on kuni 35-42 millimeetrit pikk. Tiibade ülemised ja alumised küljed on ühtlaselt pruunid koos väikeste kollakate äärtega silmtäppidega. Äsja koorunud rohusilmiku tiivad on sametise välimusega ja peaaegu mustad, valge servaga. Silmtäppide arv ja suurus varieeruvad ning need võivad puududa tiibade ülemisel pinnal. Kesk-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal esineb rohusilmiku haruldane vorm arete. Tema munad on algul kahvatukollased, kuid muutuvad hiljem kahvatupruuniks.

Röövikud võivad kasvada kuni 25 millimeetri pikkuseks. Nad on tihti hallid või heledalt punakaspruunid, tumedate punakaspruunide ja väga peenete täppidega. Seljal on neil tume pikitriip. Tagaosas on see joon intensiivsemalt värvunud. Pea on tumedam ja sellel on mitu õrna pikitriipu.

♂
♂ △

Värvus ja tiiva mustrite varieeruvus

Äsja koorunud isend, ühe täpiga
Noor isend, ühe täpiga
Kulunud tiibadega isend, kahe täpiga
Pleekinud tiibadega isend, kolme täpiga

Elupaik

Nad elavad rohuses, niisketes või kuivades metsaseljandikes, kus leidub põõsaid, kuid mitte liiga avatud kohas. Neil on tugev seos metsaäärte ja põldmuraka põõsastega. Rohusilmik võib samuti olla väga levinud asukohas, kus kasvab põldohakas või harilik pune , mis on isendi lemmiktoidutaimed.

Lennuperiood

Üksik isend lendab juuni keskpaigast augusti lõpuni. Isased lendavad värskelt koorunud emasloomade otsinguil aeglasel ja katkestamatul lennul ning tiirutavad muru varte ümber.

Röövikute toitumine

Röövikud toituvad paljudest rohttaimedest. Toidutaimede hulka kuuluvad:

Areng ja bioloogia

Emane puistab oma munad madalalt aeglasel lennul üle rohumaa. Munad ei ole kleepuvad ega kinnitu ühele kohale. Nad ei haaku pinnaga ja võivad vabalt liikuda või veereda. Vastne on öise eluviisiga. Toimub neli kestumist. Vastne talvitub kolmandas kasvujärgus, katkestades diapausi, et toituda soojadel talveõhtutel. Toitumine jätkub kevadel. Nukk asetseb tavaliselt püsti, õrnas siidist kookonis, rohumätta põhjas. See staadium kestab kaks nädalat.

Viited

Tom Tolman, Richard Lewington The Butterflies of Europe and Northwest Africa. Nabu-Kosmos, Stuttgart 1998, ISBN 3-440-07573-7 *Heiko Bellmann Der neue Kosmos-Schmetterlingsführer, Schmetterlinge, Raupen und Futterpflanzen. Franckh-Kosmos, Stuttgart 2003ISBN 3-440-09330-1
Günter Ebert, Erwin Rennwald (Hrsg.) Tagfalter. 2. Spezieller Teil: Satyridae, Libytheidae, Lycaenidae, Hesperiidae. In: Die Schmetterlinge Baden-Württembergs. 1. Auflage. Band 2, Ulmer, Stuttgart (Hohenheim) 1991, ISBN 3-8001-3459-4.
Thomas, C.D. (2017). Planeedi Pärijad, Väljasuremise ajastu lokkav loodus. KVART, Tallinn. lk 111. ISBN 978-9916-9644-3-9.

Välised lingid