Aasnurmikas

Allikas: Vikipeedia
Aasnurmikas

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond Kõrrelised Poaceae
Perekond Nurmikas Poa
Liik Aasnurmikas
Binaarne nimetus
Poa pratensis
L.
Sünonüümid
  • Paneion pratense (L.) Lunell
  • Poa agassizensis B.Boivin & D.Löve
  • Poa angustiglumis Roshev.
  • Poa bidentata Stapf
  • Poa boliviensis Hack.
  • Poa bourgeaei E.Fourn.
  • Poa brintnellii Raup
  • Poa compressoformis Rouy
  • Poa costata Schumach.
  • Poa dolichachyra Keng f. ex L.Liu
  • Poa florida N.R.Cui
  • Poa garanica Ikonn.
  • Poa gelida Roem. & Schult.
  • Poa ianthoides Roiv.
  • Poa luzoniensis Merr.
  • Poa magensiana Potztal
  • Poa maydellii Roshev.
  • Poa montana Honck.
  • Poa nymannii Tineo
  • Poa oligeria Steud.
  • Poa pachyantha Keng f. ex S.L.Chen
  • Poa paratunkensis Kom.
  • Poa peckii Chase
  • Poa pinegensis Roshev.
  • Poa pseudopratensis Beyer
  • Poa rigens Hartm.
  • Poa sergievskajae Prob.
  • Poa sobolevskiana Gudoschn.
  • Poa stenachyra Keng ex Keng f. & G.Q.Song
  • Poa subglabriflora Roshev.
  • Poa todarii Lojac.
  • Poa turfosa Litv.
  • Poa urjanchaica Roshev.

Aasnurmikas (Poa pratensis) on taimeliik kõrreliste sugukonna nurmika perekonnast.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aasnurmika pööris on piklik ja tihe, kuni 10 cm pikkune, pööriseharud on 3–7 kaupa männases. Pähikud on kuni 5 mm pikkused ja enamasti lillakad. Välissõkla alumise osa rood ripskarvane. Keeleke on 0,1–1 mm pikkune ja tömbi tipuga. Lehed on paadikujuliselt ahenenud, 2–6 mm laiad. Alumised lehetuped on taimel lapikud ja siledad. Taimed on 30 kuni 90 cm kõrged, õitsevad juunis–juulis.[1]

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Aasnurmikas kasvab karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, põldudel, kesadel.[1]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on levinud Euroopas, Aasias, Aafrika põhjaosas ning Põhja-Ameerikas.

Eestis sage.[1] Samuti on aasnurmikas populaarne kultuurtaim murusegude koostisosana.

Sordiaretus[muuda | muuda lähteteksti]

Aasnurmikast on aretatud arvukalt nii sööda- kui ka murusorte. Eestis on tuntud Jõgeva sordiaretusjaamas murutaimeks aretatud aasnurmikasort 'Esto'.

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Aasnurmikas on väärtuslik söödataim.

Kultuuriline kajastus[muuda | muuda lähteteksti]

Aasnurmikas on levinud USA Apalatšide piirkonnas, sealhulgas Kentucky osariigis, mistõttu üks tema ingliskeelsetest nimedest on Kentucky bluegrass. Selle järgi on ansmabli Blue Grass Boys eeskujul saanud nime kantrimuusika žanr bluegrass.[2][3][4]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu
  2. "Bluegrass Music: The Roots". International Bluegrass Music Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.04.2011. Vaadatud 10.09.2018.
  3. Rosenberg, Neil (1985). Bluegrass: A History. University of Illinois Press. ISBN 0-252-00265-2, pp. 84-45
  4. "Old-Time Man" interview June 2008 Virginia Living pp. 55-7.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]