Mustand:Jimmy Savile

Allikas: Vikipeedia

Sir James Wilson Vincent Savile (/ˈsævɪl/; 31. oktoober 1926 – 29. oktoober 2011) oli inglise meediapersoon ja DJ. Ta oli saatejuht BBC saadetele "Top of the Pops" ja "Jim'll Fix It". Savile’i eristas eluajal ektsentriline välimus ja heategevus. Peale surma uuriti sadu seksuaalahistamise süüdistusi, millest järeldati, et ta oli üks edukamaid seksuaalahistajaid. Tema eluajal esinenud süüdistusi ignoreeriti või ei usutud.[1][2][3][4][5]

Teismelisena töötas Savile söekaevandustes Bevini poisina. Ta alustas karjääri tantsusaalides plaate mängides. Ta meediakarjäär algas DJ-na raadiojaamas Radio Luxembourg 1958. aastal ja televisioonis 1960. aastal. 1964--1988 oli Savile saatejuht BBC muusikasaates “Top of the Pops” ja kaassaatejuht viimasel hooajal 2006. aastal. Aastatel 1986--1987 oli ta saatejuht raadiojaamas Radio 1. 1975—1994 oli ta saatejuht pühapäevasele õhtusaatele "Jim’ll Fix It", mis täitis vaatajate, eriti laste soove.

Eluajal oli Savile tuntud toetaja mitmetele haiglatele ja heategevustele, näiteks Stoke Mandeville Hospital, Leeds General Infirmary ja Broadmoor Hospital. 2009. aastal kirjeldas ajaleht The Guardian teda imelise heategijana ja tunnustas tema heategevust.[6][7] Talle anti OBE autasu 1971. aastal ja ta löödi rüütliks 1990. aastal. Pärast surma 2011. aastal, 84-aastasena, kiideti Savile’i järelehüüdes ta iseloomuomadusi ja heategevuseks raha (umbes 40 miljoni naela) kogumist.[8][9]

2012. aasta oktoobris käsitles ITV dokumentaal Savile’i ahistamissüüdistusi, mis viis ulatusliku meediakajastuseni ja tunnistajaütluste ning seksuaalahistamissüüdistuste suurenemiseni, lisandusid süüdistused võimuorganite vastu varjamise või tööülesannete täitmata jätmise eest.[10]

Scotland Yard algatas operatsiooni Yewtree, mis uuris 60 aasta ulatuses Savile’i pedofiilina kirjeldanud lasteseksuaalahistamissüüdistusi ja hiljem menetlesid 300 ohvri ütlustel põhinevaid niidiotsi.[4][11][12] Skandaal põhjustas BBC, NHS-i, õigussüsteemi ja terviseosakonna uuringud.[13][14][15] Savile’i tegevuse uurimine 28 NHS-i haiglas (kaasaarvatud laste- ja psühhiaatriahaiglad) 2014. aasta juunis järeldas, et ta oli aastakümneid seksuaalselt kuritarvitanud töötajaid ja patsiente vanuses 5—75.[16] Skandaali tulemusena kaotas Savile postuumselt osad karjääri jooksul omandatud autasud ja tema juhitud saateid ei näidata.

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Savile sündis Consort Terrace’is Leedsis ja oli noorim seitsmest lapsest (vanemad õed-vennad olid Mary, Marjory, Vincent, John, Joan ja Christina) katoliiklikus peres.[17][8][18] Tema vanemad olid Vincent Joseph Savile (1886–1953), kihleveokontori ametnik ja kindlustusagent, ja ta naine, Agnes Monica Kelly (1886–1972). Tema isapoolne vanaema oli šotlane ja ta ema oli iiri päritolu.[19][20] Savile kasvas üles suure depressiooni ajal ja hiljem ütles: "Mind sepistati puuduse tiiglisse.“[21]  Ta kirjeldas oma isa kui „pedantlikult aus, kuid pedantlikult vaene“.[22]

Savile’i ema uskus, et poeg võlgneb oma elu šoti nunnale Margaret Sinclairile, sest ema palvetas Leedsi katedraalis peale Sinclairi lendlehe üles korjamist ja peale seda paranes kaheaastane Savile kiirelt kopsupõletikust.[8][21][23] Savile käis koolis (püha Anne’i roomakatoliku koolis Leedsis) St Anne's Roman Catholic School in Leeds. 14-aastasena lahkus ta koolist ja läks tööle kontorisse.[8] 18-aastasena teise maailmasõja ajal värvati ta tööle Bevini poisina ja ta töötas söekaevandustes, kus plahvatus vigastas ta selgroogu ja ta taastus kaua kandes metallkorsetti ja kõndides kolm aastat karkude najal.[21][24]

Peale ta tööd söekaevanduses hakkas Savile vanametalli edasimüüjaks.[19][25] 1940ndate alguses hakkas ta tantsusaalides plaate mängima ja väitis, et on esimene DJ. Oma autobiograafias kirjutas ta, et kasutas esimesena kahte plaadimängijat ja mikrofoni suurel plaadiballil Records Ball Guardbridge’i hotellis 1947. aastal. Väide, et ta oli esimene on väär, sest kaks plaadimängijat olid illustreeritud BBC käsiraamatus 1929. aastal ja reklaamitud Gramophone’i ajakirjas 1931. aastal.[26][27][28][29] Temast sai poolprofessionaalne sportlane, võisteldes 1951 Tour of Britain rattavõistlusel ja töötades professionaalse maadlejana.[8][30]

Savile elas Salfordis 1950. aastate keskpaigast 1960. aastate keskpaigani, hiljem koos Ray Teretiga, kellest sai tema kaas-DJ, assistent ja autojuht.[31] Savile juhtis 1950. aastate keskel Manchesteri kesklinnas Oxfordi tänaval asuvat Plaza ballisaali. Teda nähti sageli oma välisukse trepil istumas, kui ta elas Great Clowesi tänaval Salfordis. Ta juhtis 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses Leedsis Mecca Locarno ballisaali ning aastatel 1955–1956 Essexis Ilfordis asuvat Meccale kuuluvat Palais tantsusaali.[32] Ta esmaspäevaõhtused plaadikeerutamised (sissepääs üks šilling) olid kohalike teismeliste seas populaarsed.[33] Ilfordis viibides avastas Decca Recordsi muusikajuht Savile'i.[25]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Savile'i raadiokarjäär algas aastatel 1958–1968 DJ-na Luksemburgi raadios.[22] 1968. aastaks esitas ta kuus saadet nädalas ja tema laupäevane saade jõudis kuue miljoni kuulajani.[22] 1960. aastate alguseks oli ta üks tuntumaid DJ-sid Suurbritannias.[25] 1968. aastal liitus ta Raadio 1-ga, kus ta juhtis pühapäeviti saadet "Savile's Travels", kus ta rändas mööda Ühendkuningriiki vesteldes avalikkusega. Aastatel 1969–1973 juhtis ta teismelistele mõeldud arutelusaadet "Speakeasy". Raadio 1-s esitles ta pühapäevast saadet "Jimmy Savile'i vanade plaatide klubi", mis mängis möödunud aastate edetabelite esikümne hitte. See oli esimene saade, mis sisaldas vanu edetabeleid ja Savile kasutas vaatajatega punktisüsteemi laulu ja esitaja nime mõistatamiseks. Saate nimi oli 1973. aastal "The Double Top Ten Show" ja 1987. aastal "The Triple Top Ten Show", kui ta peale 19 aastat Raadio 1-st lahkus.[34] Ta juhtis BBC World Service'is 1987. aasta märtsist kuni 1989. aasta oktoobrini sarja "The Vintage Chart Show", mis mängis esikümne laule aastatest 1957–1987.

1989—1997 hakkas ta uuesti tegema oma Raadio 1 saateid erinevates raadiojaamades üle Ühendkuningriigi.[34] 1994. aastal väitis satiirik Chris Morris BBC Radio 1-s, et Savile kukkus kokku ja suri ning oli hiljem sunnitud vabandama, sest Savile ähvardas teda kohtusse kaevata.[35] 25. detsembril 2005 ja 1. jaanuaril 2007 juhtis ta saateid Real Radio võrgus. 2005. aasta jõulusaates mängiti 10, 20 ja 30 aasta taguseid pühade esikümne hitte, samas kui 2007. aasta uusaastasaates rääkis Savile jutte oma minevikust ja mängis nendega seonduvaid palasid, peamiselt 1960. ja mõned 1970. aastatest.[34]

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Savile'i esimene teleroll oli Tyne Tees Televisioni muusikasaate "Young at Heart" saatejuht, mis oli eetris 1960. aasta maist.[36] Kuigi saade kanti üle mustvalgena, värvis Savile oma juuksed igal nädalal erinevat värvi.[37] 1964. aasta uusaastapäeval juhtis ta BBC muusikaedetabeli saadet „Top of the Pops“ esimest hooaega Dickenson Road Studiost, mis on Manchesteri Rusholme'i ümberehitatud kirikus asuv telestuudio.[38] 30. juulil 2006 kaasjuhtis ta viimast iganädalast hooaega, lõpetades selle sõnadega "See on number üks, see on endiselt popi tipp".[39] Kui BBC intervjueeris teda 20. novembril 2008 ja küsis saate „Top of the Pops“ tagasi toomise kohta tema jõuluaegseks tagasitulekuks, vastas ta, et oleks nõus saatekülastusega.[40]

1960. aastate alguses kaasjuhtis Savile (koos Pete Murrayga) New Musical Expressi küsitluse võitjate kontserdi ülekannet, mida peeti igal aastal Wembleys Empire Poolis ja kus esinesid sellised esinejad nagu Beatles, Cliff Richard ja the Shadows, Joe Brown ja the Bruvvers, The Who ja teised. 31. detsembril 1969 juhtis ta BBC/ZDF-i kaastoodangut „Pop Go the Sixties“, mida näidati kogu Lääne-Euroopas ja millega tähistati kümnendi hitte.[41]

Savile näitles mitmetes liiklusohutust propageerivates teabefilmides, näiteks "Clunk Click Every Trip", mis propageeris turvavööde kasutamist, kolks (clunk) tähistas ukse heli ja klõps (click) turvavöö kinnitamist.[42] Teabefilmid viisid Savile'i laupäevaõhtuse vestlussaateni 1973. aastal BBC One'is pealkirjaga "Clunk, Click", mis 1974. aastal näitas Ühendkuningriigi Eurovisiooni lauluvõistluse eelvoore. Pärast kahte hooaega Clunk, Click asendati Jim'll Fix It'iga, mida ta juhtis aastatel 1975–1994. Savile võitis 1977. aastal Mary Whitehouse'i riikliku vaatajate ja kuulajate ühingu auhinna kategoorias südamlik pere meelelahutus.[43] 1980. aastate alguses näitles ta paljudes British Rail InterCity 125 reklaamides, milles ta ütles: "On rongi ajastu".[44] Savile oli kahel korral Thamesi televisiooni sarja „This Is Your Life“ külaliseks 1970. aasta jaanuaris Eamonn Andrewsiga ja 1990. aasta detsembris Michael Aspeliga.[45]

Anthony Clare'i 1991. aasta raadiosarja „In the Psychiatrist's Chair“ ("Psühhiaatritoolis") intervjuus paistis Savile olevat tundetu mees.[46][47] "Selles 20. sajandi "pühakus" on midagi kõhedat," järeldas Clare 1992. aastal sissejuhatuses selle intervjuu transkriptsioonile.[48] Andrew Neil intervjueeris teda aastal 1995 telesarjas „Is This Your Life?“ („Kas see on sinu elu?“), kus Savile "kasutas banaani, et vältida oma isikliku elu arutamist".[49][50] 1999. aastal osales ta paneeliliikmena saates „Have I Got News for You“ („Mul on sulle uudiseid“).[51][52][53]

2000. aasta aprillis tegi Louis Theroux' temast dokumentaalfilmi sarjas „When Louis Met...“ („Kui Louis kohtas...“), milles Theroux jälgis briti kuulsusi nende igapäevaelus ning arutas nende elu ja kogemusi. Dokumentaalis tunnistas Savile, et töötades ööklubijuhina peksis ja lukustas ta inimesi keldrisse.[54] Kui Theroux küsis kümne aasta taguste pedofiilia kuulujuttude kohta, ütles Savile: "Me elame väga naljakas maailmas. Ja minul kui vallalisel mehel on lihtsam öelda "mulle ei meeldi lapsed", sest see hoiab paljud nilbed kõmuajakirjanikud eemal.”[55][56][57]

Savile külastas „Celebrity Big Brotheri“ („Kuulsuste suure venna“) maja 14. ja 15. jaanuaril 2006 (4. hooajal) ja "parandas selle", et mõnede majakaaslaste soovid saaksid täidetud; Pete Burns sai sõnumi poiss-sõbralt Michaelilt ja eksnaiselt Lynnilt, samal ajal kui Dennis Rodman kasutas pakkumist majakaaslastele sigarettide hankimiseks. 2007. aastal naasis Savile televisiooni saates „Jim'll Fix It Strikes Again“ („Jim teeb taas korda“), kus näidati mõnda populaarsemat kordaseadmist, taasloodi need samade inimestega ja täideti uued soovid.[58]

Heategevus         [muuda | muuda lähteteksti]

Savile on hinnanguliselt kogunud heategevuseks 40 miljonit naela.[8] Näiteks kogus ta raha Stoke Mandeville'i haiglale, kus ta töötas aastaid vabatahtliku portjeena. Ta kogus raha lülisambaosakonnale, NSIC-le (riiklik seljaajuvigastuste keskus) ja St Francis Wardile – seljaajuvigastustega laste ja teismeliste osakonnale, samuti Iirimaa keskravikliinikule.[59] Savile töötas vabatahtlikuna ka Leedsi üldhaiglas ja Broadmoori haiglas. 1988. aasta augustis määras noorem tervishoiuminister Edwina Currie ta Broadmoori haigla juhtimist jälgiva ajutise töörühma esimeheks, pärast seda, kui selle juhatuse liikmed olid ametist kõrvaldatud.[60][61][62] Savile'il olid oma toad Stoke Mandeville'is ja Broadmooris.[24] 1989. aastal kaebas Savile News Group Newspapersi kohtusse pärast ajalehe News of the World 1988. aasta jaanuari artiklit, mis väitis, et tal on olnud positsioon Broadmoorist "ohtlike" patsientide vabastamiseks. Savile võitis 11. juulil 1989. News Group tasus tema kohtukulud ning toimetajad Kelvin MacKenzie ja Patsy Chapman vabandasid.[63] 2012. aastal teatati (politseisse), et Savile oli haiglates haavatavaid patsiente seksuaalselt kuritarvitanud.[64]

Aastatel 1974–1988 oli Savile Phabi (Physically Handicapped in the Able Bodied Community) aupresident.[65] Ta sponsoreeris Leedsi ülikooli bakalaureuseõppe meditsiinitudengite teadustöö stipendiumikava, annetades igal aastal rohkem, kui 60 000 naela.[66] 2010. aastal lepiti kokku anda stipendiumikavale järgmise viie aasta jooksul 500 000 naela.[67] Pärast Savile'i surma 2011. aasta oktoobris kinnitati, et programmi jätkuvaks toetamiseks on tehtud pärand.[68]

Savile osales maratonidel (paljud Phabi toetuseks, sealhulgas iga-aastane poolmaraton Londoni Hyde Parki ümber). Samuti sõitis ta rattaga Land's Endist John o' Groatsi 10 päevaga Royal National Lifeboat Institutioni toetuseks ja jooksis Šotimaa Rahvamaratonil.[69][70] Kuulutati, et ta läbis Londoni maratoni 79-aastaselt. Maratoniametnikud lükkasid ümber kuulujutud, et teda sõidutati konvoi juhtsõidukiga vaatlejana ringi.[71]

Savile asutas kaks heategevusorganisatsiooni, 1981. aastal Jimmy Savile Stoke Mandeville Hospital Trusti ja 1984. aastal Leedsis asuva Jimmy Savile Charitable Trusti.[72] Seksuaalse kuritarvitamise skandaali ajal 2012. aasta oktoobris teatasid heategevusorganisatsioonid, et nad jagavad oma raha, vastavalt 1,7 miljonit ja 3,7 miljonit naela, teiste heategevusorganisatsioonide vahel ning seejärel lõpetavad tegevuse.[73] Ta kogus raha ka mitmetele juudi heategevusorganisatsioonidele.[74]

Avalik maine[muuda | muuda lähteteksti]

Nii eluajal kui ka peale surma peeti Savile'i „briti avaliku elu ekstsentriliseks ehteks, televisioonis üldlevinud ja omanäoliseks kujuks", kes "nautis avalikkuse ees olemist" ja oli "oma kuvandi kaval propageerija”.[8] Ta lõi "veidra joodelduse" ja lööklaused, mille hulgas "How's about that, then?" ("Kuidas sellega on siis?"), "Now then, now then" ("Nüüd siis, nüüd siis"), "Goodness gracious" („Heldene aeg“), "As it 'appens" ("Nagu juhtub") ja "Guys and gals“ ("Poisid ja tüdrukud").[8][75] Sageli narriti Savile'i riietust, milleks olid dressid ja kuldehted. Tema nõusolekul anti 2009. aastal välja tema stiilis litsentsitud uhked peokostüümid. Savile’i kujutati sageli sigarit hoidmas. Ta väitis, et alustas sigarite suitsetamist seitsmeaastaselt: "Isa andis mulle jõuludel sigarimahvi, arvates, et ma ei taha seda enam kunagi, kuid sellel oli vastupidine mõju."[24]

Savile oli Mensa ja Kogenud Motoristide Instituudi (Institute of Advanced Motorists) liige ning sõitis Rolls-Royce’iga.[76][77][78] Ta sai 1975. aastal Briti Mustlasnõukogu (British Gypsy Council) eluaegseks liikmeks, olles esimene liige väljastpoolt mustlaskogukonda.[79] 1984. aastal võeti Savile pärast kardinal Basil Hume'i ettepanekut Londoni härrasmeesteklubi Athenaeumi liikmeks.[80] Ta oli aastaid Lochaberi Kõrgendike Mängude (Lochaber Highland Games) juht ja ta omas maja Glen Coe orus. Saate „Top of the Pops“ viimase hooaja külastus 2006. aastal oli eelsalvestatud, kuna see toimus mängudega samaaegselt.[81]

Tänu heategevusorganisatsioonide toetamisele sai Savile'ist Margaret Thatcheri sõber, kes 1981. aastal pidas ta tööd imetlusväärseks.[82] Väidetavalt veetis Savile 11 järjestikust aastavahetust peaministri maakodus Checkersis Thatcheri ja tema perega, kuigi sellele vaidlevad vastu Thatcheri tütar Carol ja Thatcheri perekonna lähedane sõber Lord Bell, kes ütles: „inimesed mõtlevad lollusi välja.“[27][83][84] 2012. aasta detsembris Rahvusarhiivi avaldatud kirjad kinnitavad Savile'i ja Thatcheri lähedast sõprust. Enne avaldamist toimetati põhjalikult osa kirjavahetusest kooskõlas teabevabaduse seaduse eranditega.[85][86]

Savile tutvus prints Charlesiga ühise heategevuse kaudu.[87] Prints soosis Savile'i nõuandeid Briti tervishoiuasutuste juhtimisel, sest Savile oli töötanud Stoke Mandeville'i haiglas.[88] Charles kohtus Savile'iga mitmeid kordi. 1999. aastal külastas Charles Savile'i Glen Coe kodu eraviisiliseks eineks ja saatis talle 80. sünnipäevaks kingitusi ja kirja: "Keegi ei saa kunagi teada, mida sa selle riigi heaks oled teinud, Jimmy. Proovin sind mingil määral tänada selle eest."[87] Savile oli tuttav ka teiste kuningliku majapidamise liikmetega ning sai telegramme Walesi printsessilt Dianalt ja Edinburghi hertsogilt prints Philipilt, samuti käsitsi kirjutatud kirja printsess Alexandra abikaasalt Sir Angus Ogilvylt ja isetehtud kaardi Yorki hertsoginnalt Sarah’lt.[89] Savile tegutses prints Charlesi mitteametliku nõunikuna, et anda talle nõu kuningliku perekonna suhtluses avalikkuse ja meediaga. 1989. aastal kirjutas Savile Charlesile käsitsi mitteametlikud juhised, kuidas kuningliku perekonna liikmed ja töötajad võiks katastroofidele reageerida. Charles näitas juhiseid oma isale prints Philipile, kes edastas selle sisu Elizabeth II-le.[90]

Eluaegne poissmees Savile elas oma emaga (keda ta kutsus hertsoginnaks) ning säilitas ta magamistuba ja garderoobi täpselt sellisena nagu see oli, kui ta suri. Igal aastal lasi ta ema riided keemiliselt puhastada. Autobiograafias väitis ta, et tal on olnud palju seksuaalsuhteid naistega.[91]

Tervis ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

Savile läbis kolmetunnise südameoperatsiooni Killingbecki haiglas Leedsis 9. augustil 1997, teades vähemalt neli aastat, et vajab operatsiooni. Ta muretses enda mälestuseks pingi North Yorkshire’i kirjaga: "Jimmy Savile – but not just yet!"[92]

29. oktoobril 2011 leiti Savile surnuna oma katusekorterist, kust avanes vaade Roundhay pargile Leedsis, kaks päeva enne tema 85. sünnipäeva. Ta oli olnud kopsupõletikuga haiglas ja tema surm ei olnud kahtlane.[9]

Queensi hotellis Leedsis eksponeeriti tema suletud kullast kirstu viimase suitsetatud sigariga ja tema kahe raamatuga (This Is Your Life- „See on sinu elu“). Umbes 4000 inimest avaldas austust. Tema matused toimusid Leedsi katedraalis 9. novembril 2011 ja ta maeti Scarborough's Woodlandsi kalmistule. Kirst oli 45-kraadise nurga all, et täita soov merd näha. Kirstule valati turvameetmena betoonalus.[93]

30. juulil 2012 korraldati Leedsi kuninglikus relvamuuseumis Savile'i vara oksjon, mille tulu läks heategevuseks. Tema hõbedane Rolls-Royce Corniche kabriolett müüdi 130 000 naela eest Interneti-pakkujale. Sõiduki numbrimärk JS 247 esindas algset BBC raadio 1 raadiolainet (247 meetrit).[94]

Seksuaalne kuritarvitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Savile puutus oma ohvritega kokku BBC loominguliste projektide ja NHS-i heategevusliku töö kaudu. Märkimisväärne osa tema karjäärist ja avalikust elust hõlmas tööd laste ja noortega, sealhulgas koolide ja haiglate külastus. Ta veetis 20 aastat alates 1964. aastast juhtides teismelistele suunatud saadet „Top of the Pops“ ja 20 aastat juhtides saadet "Jim'll Fix It", milles ta aitas vaatajate, peamiselt laste soove ellu viia.[10]

Süüdistused eluajal[muuda | muuda lähteteksti]

Politsei uuris Savile'i eluajal kaks korda tema vastu tehtud süüdistusi, esimest korda 1958. aastal, kuid kõik politseiaruanded jõudsid järeldusele, et seksuaalkuritegude süüdistuste esitamiseks ei olnud piisavalt tõendeid. Teda süüdistati 1963. aastast laste väärkohtlemises, kuid need tehti avalikuks alles pärast tema surma.[95] Tema autobiograafia "As it Happens" (ilmus 1974, kordustrükk „Love is an Uphill Thing“ ilmus 1976) sisaldab ülestunnistusi sobimatust seksuaalsest käitumisest, mis olevat tema eluajal märkamata jäänud.[96]

Endine Sex Pistolsi ja bändi Public Image Ltd vokalist John Lydon vihjas 1978. aasta oktoobris BBC Radio 1-le antud intervjuus Savile'i väärale käitumisele, samuti selle laialtlevinud teadmise mahavaikimisele. Lydon ütles: "Ma tahaks tappa Jimmy Savile’i. Ma arvan, et ta on silmakirjalik. Vean kihla, et talle meeldib igasugune perverssus, millest me kõik teame, kuid millest me ei tohi rääkida. Ma tean mõnda kuulujuttu." Ta lisas: "Vean kihla, et seda juttu ei lasta eetrisse." Nagu ennustatud, eemaldas BBC kommentaari enne eetrit, kuid kogu intervjuu lisati bändi Public Image Ltd 1978. aasta debüütalbumi Public Image: First Issue 2013. aasta väljalaske boonuspalaks pärast Savile'i surma.[97] 2014. aasta oktoobris selgitas Lydon oma algset tsitaati, öeldes: "Tapmise all mõtlesin ma ta luku taha panemist ja väikeste laste väärkohtlemise takistamist. Mul ajab südame pahaks, et meedia teeskleb teadmatust." 1987. aastal salvestas šoti stand-up koomik Jerry Sadowitz Edinburghis esinemise, milles ta väitis, et Savile on pedofiil. Gobshite’i plaat kõrvaldati müügilt, kuna kardeti kohtuhagi.[98]

1990. aastal ajalehe The Independent on Sunday intervjuus küsis Lynn Barber kuulujuttude kohta, et Savile'ile meeldivad väikesed tüdrukud. Savile vastas, et kuna ta töötas popmuusikaäris, siis "kõnealused noored tüdrukud ei kogune minu ümber minu pärast – see on sellepärast, et ma tean inimesi, keda nad armastavad, staare. Nad ei huvitu minust.“[99] 2000. aasta aprillis ütles Savile Louis Theroux' dokumentaalfilmis "Kui Louis kohtus Jimmyga", et nilbed kõmuajakirjanikud levitasid kuulujutte tema pedofiiliast  ja ütles: "Ma tean, et ma ei ole [pedofiil].“ 2016. aastal BBC Two eetris olnud dokumentaalfilm „Louis Theroux: Savile“, käsitles Savile'it ja Theroux' suutmatust detailsemaks minna.[100]

2007. aastal uuris politsei sündsusetu kallaletungi süüdistust 1970. aastast, mis leidis aset praeguseks suletud Duncrofti tüdrukutekoolis Surreys, kus ta käis regulaarselt. 2009. aasta oktoobris teatas riigiprokuratuur, et edasiste meetmete rakendamiseks ei ole piisavalt tõendeid ja süüdistust ei esitatud. 2008. aasta märtsis kaebas Savile ajalehe The Sun kohtusse, mis seostas teda mitmes artiklis laste väärkohtlemisega Jersey lastekodus Haut de la Garenne. Alguses eitas ta Haut de la Garenne'i külastamist, kuid tunnistas seda pärast avaldatud fotot, millel oli teda näha lastega.[101]

2009. aasta intervjuus Savile õigustas lapsporno tarbijaid, sealhulgas seksuaalkuriteos süüdimõistetud popstaari Gary Glitterit. Ta väitis, et vaatajad ei teinud midagi valesti, kuid neile vaadatakse viltu ja kirjeldas Glitterit kui kuulsust, keda ebaõiglaselt sõimati selle eest, et ta vaatas oma kodus privaatselt "kahtlaseid filme": "Gary ei üritanud neid müüa ega avalikult näidata. [Filmid] olid tema enda rõõmuks. Kas see oli õige või vale, on muidugi tema kui inimese enda mure.“ Intervjuu avaldati peale Savile'i surma.[102]

2012. aastal avalikustas BBC Walesi endine juhataja ja BBC heategevusorganisatsiooni Children in Need esimees Sir Roger Jones, et rohkem kui kümme aastat enne Savile'i surma keelas ta Savile'il heategevuses osalemise.[103] Kuningliku perekonna endine pressisekretär Dickie Arbiter ütles, et Savile'i käitumine tekitas "muret ja kahtlusi", kui Savile tegutses 1980. aastate lõpus prints Charlesi ja printsess Diana mitteametliku abielunõustajana ning regulaarsetel külastustel Charlesi kontorisse St Jamesi palees tegi Savile noortele daamidele tiiru peale, suudeldes nende käsi.[87]

Peale surma[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult peale Savile'i surma uuris BBC saatesari "Newsnight" seksuaalkuritegevuse süüdistusi. Meirion Jones ja Liz MacKean intervjueerisid üht väidetavat ohvrit kaamera ees ja teised nõustusid, et nende lood avalikustatakse. Intervjueeritavad rääkisid väärkohtlemisest Duncrofti tüdrukutekoolis Stainesis, Stoke Mandeville'i haiglas ja BBC-s. "Newsnight" avastas ka, et Surrey politsei oli uurinud väärkohtlemise süüdistusi.[104] Saade oli planeeritud 7. detsembriks 2011, kuid see eemaldati enne eetrisse laskmist. 2011. aasta jõuludel avaldas BBC kaks Savile'it austavat saadet.

2012. aasta detsembris ilmunud Nick Pollardi BBC probleemi käsitlemise arvustus kirjeldas otsust "Newsnighti" uurimist mitte näidata veana. Arvustus ütles, et Jones ja MacKean leidsid veenvaid tõendeid Savile’i väärkohtlemisest. Samuti leiti, et George Entwistle, BBC Visioni peadirektor, oli tarbetult ettevaatlik ja keelas "Newsnighti" uurimise näitamise. 2011. aasta detsembris "Newsnighti" Savile'i uurimist avalikult ei mainitud, kuid 2012. aasta alguses teatasid mitmed ajalehed, et BBC uuris, kuid ei näidanud oma saadet seksuaalse kuritarvitamise süüdistustest vahetult peale Savile’i surma. Ajaleht The Oldie väitis, et BBC varjas seda.[105]

28. septembril 2012, peaaegu aasta peale Savile’i surma, teatas ITV, et näitab Exposure sarja osana dokumentaalfilmi The Other Side of Jimmy Savile. Dokumentaalfilm, mida juhtis "Newsnighti" originaaluurimise nõuandja Mark Williams-Thomas, paljastas kümne naise süüdistused, sealhulgas ühe tollal alla 14-aastase naise väited, et Savile ahistas või vägistas neid 1960. ja 1970. aastatel. Teade filmist sai üleriigilist tähelepanu ning tema vastu kogunes rohkem süüdistusi väärkohtlemise kohta. Dokumentaalfilm oli eetris 3. oktoobril. Järgmisel päeval teatas Metropolitan Police, et laste väärkohtlemise uurimisrühm uurib süüdistusi.[106]

Skandaal tõi kaasa BBC ja riikliku tervishoiuteenistuse ametialase tegevuse uurimise. Väidetavalt olid 1960. ja 1970. aastatel BBC-s levinud kuuldused Savile'i tegevusest, kuid midagi ette ei võetud. BBC peadirektor George Entwistle vabandas juhtunu pärast ja määras 16. oktoobril 2012 endise ülemkohtu kohtuniku Dame Janet Smithi üle vaatama BBC tavasid ja tegevust ajal, mil Savile seal töötas; Sky Newsi endine juht Nick Pollard määrati uurima, miks Newsnighti uurimine Savile'i tegevusest eemaldati enne eetrit 2011. aasta detsembris.[107]

2012. aasta 19. oktoobriks uuris politsei 14 politseiasutusega kogu Ühendkuningriigis 400 uurimisliini 200 tunnistaja ütluste põhjal. Nad kirjeldasid väidetavat väärkohtlemist kui "enneolematus ulatuses" ja potentsiaalsete ohvrite arvu kui "jahmatavat".[12] Uurimine koodnimetusega Operation Yewtree algatati, et tuvastada Savile'i kuritegelikku käitumist ja vaadata läbi 2009. aasta riigiprokuratuuri otsus loobuda „läbikukkuvast“ süüdistusest.[14][15] 25. oktoobriks teatas politsei, et võimalike ohvrite arv ulatub 300-ni.[11]

22. oktoobril 2012 näitas BBC Newsnighti uurinud saadet "Panorama" ja leidis tõendeid, mis viitasid vanemjuhi survele. Samal päeval astus Newsnighti toimetaja Peter Rippon tagasi. Terviseministeerium määras endise vandeadvokaadi Kate Lampardi juhtima ja jägima Savile'i tegevuse uurimist Stoke Mandeville'i haiglas, Leedsi üldhaiglas, Broadmoori haiglas ja teistes Inglismaa haiglates ja haiglaasutustes.[108]

12. novembril 2012 teatas Metropolitan Police, et Savile'i vastu esitatud seksuaalsüüdistuste ulatus on Suurbritannias "enneolematu": kümne nädala jooksul peale uurimise alustamist võttis politseiga ühendust 450 väidetavat ohvrit. Politseinikud registreerisid 17 politseiasutuse piirkonnas 199 kuritegu, milles Savile oli kahtlusalune, sealhulgas 31 vägistamissüüdistust seitsmes piirkonnas. Aruande analüüs näitas, et juhtumite ajal olid 82% väärkohtlemisest teatanud naised ja 80% lapsed või noored. Endise Broadmoori õe väitel oli Savile rääkinud nekrofiilsetest tegudest Leedsi üldhaigla morgis. Savile oli väidetavalt sõber morgi juhatajaga, kes andis talle peaaegu piiramatu juurdepääsu morgile.[109]

Saadet "Exposure Update: The Jimmy Savile Investigation" näidati ITV-s 21. novembril 2012. 2013. aasta märtsis teatas Tema Majesteedi politseiinspektsioon, et 214 kaebust peale Savile'i surma oleks olnud kriminaalkuriteod, kui neist oleks nende toimumise ajal teatatud. 16 ohvrit teatasid, et Savile vägistas neid alla 16-aastastena (Inglismaal heteroseksuaalse nõusoleku vanus) ja neli neist olid alla 10-aastased. Savile'i seksuaalrünnakutest teatasid veel 13 ohvrit, kellest neli olid alla 10-aastased. Veel 10 ohvrit teatasid, et Savile vägistas neid peale 16. eluaastat.[110]

2013. aasta jaanuaris NSPCC ja Metropolitani politsei ühisaruandes "Ohvritele hääle andmine" märgiti, et 450 inimest esitas Savile'i vastu kaebusi. Väidetava väärkohtlemise periood oli 1955—2009 ja kaebuste esitajate vanus rünnakute ajal jäi vahemikku 8—47. Ohvrite hulgas oli 28 alla 10-aastast last, sealhulgas kümme kaheksa-aastast poissi. 63 ohvrit olid tüdrukud vanuses 13–16 aastat ja peaaegu kolmveerand tema väidetavatest ohvritest olid alla 18-aastased. Registreeriti umbes 214 kuritegu, millest 34 vägistamist 28 politseiasutuses.[111]

Endine elukutseline maadleja Adrian Street kirjeldas 2013. aasta novembri intervjuus, kuidas "Savile rääkis ikka ja jälle noortest tüdrukutest, kes ootasid teda riietusruumi juures... Ta valis need, keda tahtis, ja ütles ülejäänutele: "Ei vedanud, tulge homme õhtul tagasi." Savile, kelle tuttavad aitasid kaasa ta "kõva mehe" kuvandile, võitles 1971. aasta matšil Adrian Streetiga, kes ütles, et kui oleks siis teadnud täiel määral, mida [Savile'ist] nüüd teab, oleks ta teda tugevamini löönud– kui see oleks füüsiliselt võimalik.”[112]

2019. aasta märtsis toimunud laste seksuaalse kuritarvitamise sõltumatu uurimise käigus teatati, et aukomitee juht Robert Armstrong oli vastu 1980. aastatel Margaret Thatcheri katsetele anda Savile'ile rüütliseisus, kuna tema eraelu oli murettekitav. 1998. aastal komiteele saadetud anonüümses kirjas öeldi, et võivad ilmuda teated Savile’i pedofiiliast. 2022. aastal kirjutas BBC endine saatejuht Mark Lawson kokkupuudetest Savile'iga ning paljude BBC töötajate (mitte tipptöötajate) juttudest tema väärkohtlemisest ja nekrofiiliast. Lawson ütles: tõeline lugu on tema ohvrid ja kuidas BBC, tervishoiuministeerium, konservatiivne erakond, katoliku kirik, politsei, kohalikud omavalitsused ja laimuseadus neid alt vedasid. Koletis, kellele Briti institutsioon – poliitiline, kuninglik, ringhäälingu, kiriklik, meditsiiniline, heategevuslik – andis silmipimestava kaitsekilbi.[113]

Lõpptulemus[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta juunis avaldas Alison Bellamy Savile’i ametliku eluloo „How's About That then?“. Kui kaebused Savile’i vastu avalikustati, tundis autor end petetuna ja reedetuna. Paljud Savile'i nimelised või temaga seotud asutused ja organisatsioonid muutsid nime või eemaldasid tema nime kuu jooksul peale laste väärkohtlemise skandaali esilekerkimist. Savile'i Scarborough kodu seinalt eemaldati 2012. aasta oktoobri alguses grafitiga rikutud mälestustahvel. Glasgow Scotstouni vabaajakeskus eemaldas umbes samal ajal Savile'i puidust kuju. Scarborough jalgteelt eemaldati sildid "Savile's View". Leedsi Royal Armouries Museum nimetas konverentsikeskuse Savile's Hall ümber New Dock Halliks. Jimmy Savile Charitable Trust ja Jimmy Savile Stoke Mandeville Hospital Trust, kaks heategevusorganisatsiooni loodud vaesuse ja haiguste vastu võitlemiseks ning muude heategevuslike eesmärkide eest seismiseks, ei saanud tema nimega olla jätkusuutlikud ning lõpetasid tegevuse ja jagasid oma raha teistele heategevusorganisatsioonidele, et vältida meedia tähelepanu halba mõju abisaajatele.[73]

9. oktoobril 2012 teatasid sugulased, et Savile'i hauakivi eemaldatakse, hävitatakse ja saadetakse prügimäele. Savile'i perekond väljendas kurbust ohvrite piina pärast ja austust avalikkuse arvamusele. Savile'i surnukeha on maetud Scarborough' kalmistule, kuigi on tehtud ettepanek see välja kaevata ja tuhastada. 28. oktoobril teatati, et Savile'i maakodu Glen Coes oli grafitiga rikutud ja uks kahjustatud. Suvila müüdi 2013. aasta mais.[114]

2012. aastal ütles Broadmoori haigla kauaaegne psühhiaatriaõde Richard Harrison, et personal oli Savile'i pikalt pidanud raske isiksusehäirega meheks, kellele meeldivad lapsed. Teine õde Bob Allen, kes pidas Savile'it psühhopaadiks, ütles: "Paljud töötajad ütlesid, et ta peaks olema vangis." Allen ütles ka, et teatas vastutavale Savile'i sobimatust käitumisest alaealisega, kuid midagi ette ei võetud. Psühholoogid ajalehtedes The Guardian ja The Herald väitsid, et Savile ilmutas isiksuseomaduste tumedat triaadi: nartsissism, makjavellism ja psühhopaatia.[115]

NatWesti panga testamenditäitjad külmutasid Savile'i pärandvara, mille väärtus arvatakse olevat umbes 4–4,3 miljonit naela, kuna Savile’i ohvrid võivad esitada kahjunõudeid. Peale teiste kulude katmist jäi pärandvarast alles umbes 3,3 miljonit naela ohvrite hüvitamiseks. Eelistatud olid ohvrid, kellel ei olnud nõuet teise üksuse (nagu BBC või riikliku tervishoiuteenistuse) vastu ja kõigi ohvrite kahjunõude piirang oli maksimaalselt 60 000 naela kõigi üksuste vastu kokku. Kohtud kiitsid hüvituskava heaks 2014. aasta lõpus. Enamik Savile'i autasusid annulleeriti pärast seksuaalse kuritarvitamise süüdistusi. Kuna rüütliseisus aegub peale omaniku surma, ei saa seda postuumselt tagasi võtta. Tema juhitud "Top of the Popsi“ osasid ei näidata.[116]

26. juunil 2014 vabandas Ühendkuningriigi tervishoiuminister Jeremy Hunt parlamendi alamkojas riikliku tervishoiuteenistuse patsientide ees, keda Savile väärkohtles. Ta kinnitas, et kaebused laekusid juba enne 2012. aastat, kuid bürokraatlik süsteem eiras neid: "Savile oli kalk, oportunistlik, jälk ahistaja, kes väärkohtles ja vägistas inimesi, kellest paljud olid patsiendid ja noored, kes eeldasid ja kellel oli õigus eeldada, et nad on kaitstud. Tema tegevus kestis viis aastakümmet – 1960ndad—2010. Sel ajal pidasime rahvana Savile'it oma kiindumuses mõnevõrra ekstsentriliseks rahvuslikuks aardeks, kes oli väga pühendunud heategevuslikele eesmärkidele. Nüüdsed aruanded näitavad, et tegelikult oli ta haige ja edukas seksuaalne kuritarvitaja, kes kasutas korduvalt ära rahva usaldust enda alatute eesmärkide saavutamiseks.”[117]

2022. aasta aprillis avaldas Netflix teletootja 72 Filmi kaheosalise dokumentaalfilmi Jimmy Savile: A British Horror Story. See rääkis Savile'i elust ja karjäärist, seksuaalsest kuritarvitamisest ja 2011. aasta skandaalist peale ta surma, kui tema käitumise kohta esitati arvukalt kaebusi.[113]

Ekraniseering[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta oktoobris teatas BBC minisarjast pealkirjaga The Reckoning, mille eesmärk oli rääkida Savile’i kuulsaks saamisest ja seksuaalse kuritarvitamise skandaalist peale tema surma. BBC pidi draamat näitama 2022. aastal, kuid lõpuks avaldati see 2023. aasta oktoobris. Allikas ütles: "Neljaosaline draama on kokku pandud täpselt ja ettevaatlikult, et mitte tekitada rohkem valu ja kannatusi Savile'i ohvritele."[118][119][120]

Kirjanik Neil McKay ja produtsent Jeff Pope olid varem koos töötanud Fred Westi mõrvade, Shannon Matthewsi kadumise ja Stephen Porti mõrvade ekraniseeringutega.[121] 2021. aasta septembris valiti Steve Coogan Savile’i ossa. Ta ütles, et ei võtnud seda otsust kergelt ja et see oli "õudne lugu, millest – kuitahes piinav – tuleb rääkida".[122]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Jimmy Savile abuse claims: Police pursue 120 lines of inquiry". BBC News (Briti inglise). 9. oktoober 2012.
  2. ↑ "Savile BBC scandal shocks UK". NBC News (inglise).
  3. ↑ Gilbert, Dave (23. oktoober 2012). "Jimmy Savile: National treasure in life, reviled 'sex abuser' in death". CNN (inglise).
  4. ↑ 4,0 4,1 "Jimmy Savile Inquiry Now Criminal Investigaton | Orange UK". web.archive.org. 9. detsember 2014.
  5. ↑ "UK police to make arrests over BBC's "tsunami of filth"".
  6. ↑ Lipsett, Anthea (13. juuli 2009). "Jim fixes it for medical students". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077.
  7. ↑ Taylor, Paul (1985). Popular music since 1955: a critical guide to the literature. London New York: Mansell Publishing Limited. ISBN 978-0-7201-1727-1.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 "Sir Jimmy Savile - Telegraph". Telegraph. 31. oktoober 2011.
  9. ↑ 9,0 9,1 "DJ and TV presenter Jimmy Savile dies, aged 84". BBC News (Briti inglise). 29. oktoober 2011.
  10. ↑ 10,0 10,1 Quinn, Ben (28. september 2012). "Jimmy Savile alleged to have abused girls as young as 13". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077.
  11. ↑ 11,0 11,1 "Jimmy Savile: Number of victims reaches 300, police say". BBC News (Briti inglise). 25. oktoober 2012.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Jimmy Savile: police launch criminal investigation after victims claim some abusers are still alive - Telegraph". web.archive.org. 20. oktoober 2012.
  13. ↑ "Jimmy Savile: Questions for Edwina Currie and the BBC - Telegraph". web.archive.org. 23. oktoober 2012.
  14. ↑ 14,0 14,1 "Jimmy Savile abuse: Key questions on the NHS scandal". BBC News (Briti inglise). 15. oktoober 2012.
  15. ↑ 15,0 15,1 "Jimmy Savile: What George Entwistle told MPs about Panorama, #justthewomen, Newsnight and the conversation at the Hilton Hotel - Telegraph". Telegraph. 29. oktoober 2012.
  16. ↑ "Hunt: 'We let Savile victims down'". BBC News (Briti inglise).
  17. ↑ "Jimmy Savile: Yorkshire rejects tainted legacy". BBC News (Briti inglise). 12. oktoober 2012.
  18. ↑ Savile, Jimmy (1979). God'll Fix it. London: Mowbray. ISBN 978-0264664576.
  19. ↑ 19,0 19,1 "Family detective: Jimmy Savile - Telegraph". web.archive.org. 5. juuni 2009.
  20. ↑ "Jimmy Savile". The Irish Times (inglise).
  21. ↑ 21,0 21,1 21,2 Savile, Jimmy (23 December 1989). "I was forged in the crucible of want and I consider myself far more privileged". The Times. London.
  22. ↑ 22,0 22,1 22,2 Parkinson, Michael (14 January 1968). "Honest Jim". The Sunday Times Magazine. London.
  23. ↑ "Sir Jimmy backs saint calls" (Briti inglise). 11. juuli 2003.
  24. ↑ 24,0 24,1 24,2 Sweeting, Adam (29. oktoober 2011). "Sir Jimmy Savile obituary". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077.
  25. ↑ 25,0 25,1 25,2 Cleave, Maureen (12 September 1964). "The Amazing Mr. Jimmy Savile". Liverpool Echo.
  26. ↑ Miller, Harland (20 April 2004). "Lord of the bling". The Guardian. London.
  27. ↑ 27,0 27,1 Morton, Cole (30 October 2011). "Jimmy Savile, the big fixer". The Daily Telegraph. London.
  28. ↑ Brewster, Bill; Browghton, Frank. "DJ Awards-History". djawards.com.
  29. ↑ Donovan, Paul (1991). The Radio Companion. London: HarperCollins. p. 198. ISBN 978-0-246-13648-0.
  30. ↑ "Tour of Britain's long ride for respect". BBC News. 4 May 2007.
  31. ↑ Owen, Jonathan; Cahalan, Paul (28 October 2012). "DJ's relatives tell of despair and sadness claims". The Independent on Sunday. London.
  32. ↑ "Jimmy Savile". DJHistory.com.
  33. ↑ Weatherup, Mark (2 November 2011). "Sir Jimmy Savile's tenure as Ilford dance hall manager remembered". Ilford Recorder.
  34. ↑ 34,0 34,1 34,2 "Radio Rewind - Jimmy Savile - Now then, Now then." www.radiorewind.co.uk.
  35. ↑ Joseph, Joe (4 March 1995). "Grave concerns". The Times.
  36. ↑ Phillips, Geoff (1998). Memories of Tyne Tees Television. Durham: G P Electronic Services. p. 25. ISBN 978-0-9522480-6-4.
  37. ↑ "Sixties Pop and Music Television 1960–64". Sixties City. Archived from the original on 5 October 2012. Retrieved 17 September 2007.
  38. ↑ "BBC stars look back at 35 years of broadcasting in Manchester". BBC News (Briti inglise). 17. juuni 2011.
  39. ↑ "Top of the Pops bids fond goodbye" (Briti inglise). 31. juuli 2006.
  40. ↑ "Sir Jimmy on Top of the Pops return" (Briti inglise). 20. november 2008.
  41. ↑ "Sir Jimmy Savile dies aged 84 | News | Music Week". www.musicweek.com.
  42. ↑ "The message clicks" (Briti inglise). 1. veebruar 2006.
  43. ↑ "Ban this filth!". www.ft.com.
  44. ↑ "The ad that was axed when British Rail heard rumours Savile was a necrophiliac". The Drum.
  45. ↑ "This Is My Strife: How I let Savile off the hook". Sports Journalists' Association (Briti inglise). 5. oktoober 2012.
  46. ↑ "Professor Anthony Clare - Telegraph". Telegraph. 18. november 2011.
  47. ↑ "Jimmy Savile scandal". BBC News. 18 October 2012.
  48. ↑ "How Jimmy Savile revealed all in the psychiatrist's chair". Channel 4 News (Briti inglise). 2. november 2012.
  49. ↑ "BFI | Film & TV Database | SIR JIMMY SAVILE OBE (1995)". web.archive.org. 19. september 2012.
  50. ↑ Payne, Sebastian (26 June 2014). "Five things you need to know about the NHS's Jimmy Savile report". The Spectator. London.
  51. ↑ "Have I Got News For You Series 17, Episode 7". British Comedy Guide (inglise).
  52. ↑ Paul Merton discusses the Jimmy Savile / Have I Got News For You "transcript" (Radio 2, 03/10/12)
  53. ↑ "Merton: I didn't suspect Savile, but I thought he was very strange". Glasgow Times (inglise). 17. august 2015.
  54. ↑ Hattenstone, Simon (11 April 2000). "In bed with Jimmy". The Guardian. London
  55. ↑ "Jimmy Savile gropes teenager in newly emerged Louis Theroux footage". The Independent (inglise). 4. oktoober 2016.
  56. ↑ "Louis Theroux: Looking back on Jimmy Savile". BBC News (Briti inglise). 1. oktoober 2016.
  57. ↑ Lewis, Tim (23. märts 2014). "Louis Theroux: 'You get to inhabit quite an intimate space'". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077.
  58. ↑ "UKTV brings back 'Jim'll Fix It'". Digital Spy (Briti inglise). 26. oktoober 2006.
  59. ↑ Sheehy, Clodagh (27 June 2014). "CRC 'appalled' by contents of Savile report". Irish Independent. Dublin.
  60. ↑ "Edwina Currie - 'nothing to hide' on Savile". BBC News (Briti inglise). 21. oktoober 2012.
  61. ↑ The Earl of Dundee (7 November 1988). "Mentally Ill Offenders: Treatment". Parliamentary Debates (Hansard). HL Deb 7 November 1988 vol 501 c525.
  62. ↑ Addley, Esther; O'Carroll, Lisa (13 October 2012). "Jimmy Savile scandal: government could face civil claims". The Guardian. London. p. 1.
  63. ↑ "Savile wins libel action". The Glasgow Herald. 12 July 1989. p. 7.
  64. ↑ Evans, Martin (11 October 2012). "Sir Jimmy Savile: fourth British TV personality accused in sex allegations". The Daily Telegraph. London.
  65. ↑ "PHAB - Phab creates opportunities for children and adults of all abilities to enjoy life together". web.archive.org. 19. november 2011.
  66. ↑ "Jimmy Savile provides medical scholarships | Press releases | Media | University of Leeds". web.archive.org. 25. mai 2009.
  67. ↑ "Sir Jimmy's £500,000 for Leeds trainee doctors". Yorkshire Evening Post. Leeds. 13. detsember 2010.
  68. ↑ "Now Scarborough turns out for Jimmy Savile's final farewell". Yorkshire Post. Leeds. 10 November 2011.
  69. ↑ "Pipes greet Savile at end of travels". The Glasgow Herald. 31 May 1972. p. 5.
  70. ↑ "Savile in marathon". The Glasgow Herald. 19 September 1984. p. 7.
  71. ↑ "Savile got no help cheating, says London Marathon". London Evening Standard. 26. oktoober 2012.
  72. ↑ Sherwin, Adam (23. oktoober 2012). "Jimmy Savile linked charities to close amid allegations of sexual abuse by the late broadcaster". The Independent. London.
  73. ↑ 73,0 73,1 "Two Jimmy Savile charities to close". BBC News. 23. oktoober 2012.
  74. ↑ Rayner, Gordon (18. oktoober 2012). "Jimmy Savile confessed to reporter that he would be seen as 'crooked' after his death". The Daily Telegraph. London.
  75. ↑ Strachan, Bernadette (2008). "21". Little White Lies. Hodder. ISBN 978-0-340-89805-5.
  76. ↑ "Meeting of Mensa minds in Wales". BBC News. 17. juuni 2005.
  77. ↑ "Veteran Savile fixes traffic jam". BBC News. 18. august 2008.
  78. ↑ "Obituary: Sir Jimmy Savile". BBC News. 29. oktoober 2011
  79. ↑ "Gipsies honour Jimmy Savile". Evening Times. Glasgow. 16, jaanuar 1975. p. 9.
  80. ↑ Walker, Tim (10. oktoober 2012). "Sir Jimmy Savile causes anguish at the Athenaeum". The Daily Telegraph. London.
  81. ↑ Ferguson, Brian (29. oktoober 2011). "Sir Jimmy Savile: The medallion man with a heart of gold". The Scotsman. Edinburgh.
  82. ↑ Allen, Peter (31. detsember 2011). "Margaret Thatcher: Radio Interview for IRN". Margaret Thatcher Foundation.
  83. ↑ Fox, Margalit (2. november 2011). "Jimmy Savile, TV Personality, Dies at 84". The New York Times.
  84. ↑ Prince, Rosa (23. detsember 2014). "Tim Bell: my 'sort of horrible' Christmases at Chequers with Margaret Thatcher". The Daily Telegraph. London.
  85. ↑ Bowcott, Owen (28. detsember 2012). "Savile's extraordinary access to Thatcher detailed in secret files". The Guardian. London.
  86. ↑ Milmo, Cahal (28 December 2012). "Revealed: Jimmy Savile's close friendship with Margaret Thatcher". The Independent. London.
  87. ↑ 87,0 87,1 87,2 Booth, Robert (30 October 2012). "Jimmy Savile caused concern with behaviour on visits to Prince Charles". The Guardian. London. p. 1.
  88. ↑ Rayner, Gordon (3 February 2015). "Charles biography: 8 most intriguing disclosures about Prince of Wales". The Daily Telegraph.
  89. ↑ Barber, Lynn (2 October 2016). "Jimmy Savile admitted getting knighthood was 'a relief because it got me off the hook'". The Independent.
  90. ↑ Rawlinson, Kevin (6 April 2022). "Prince Charles repeatedly sought Jimmy Savile's advice, documentary claims". The Guardian.
  91. ↑ As It Happens, pp. 138–139
  92. ↑ "Sir Jimmy Savile statue considered for Scarborough". BBC News. 31 October 2011.
  93. ↑ "Sir Jimmy Savile's coffin encased in concrete". BBC News. 14 November 2011
  94. ↑ "Sir Jimmy Savile goods auction raises £320,000 for his charities". BBC News. 31. juuli 2012.
  95. ↑ "The missed chances to get Jimmy Savile". BBC News. 12. märts 2013.
  96. ↑ Tweedie, Neil; Rowley, Tom (26 October 2012). "Jimmy Savile: a strange and sordid life unravels after death". The Daily Telegraph. London.
  97. ↑ Tyler, Kieron (7. juuli 2013). "Reissue CDs Weekly: Public Image Ltd, Tom Robinson Band, Michael Chapman, Bobby Whitlock". The Arts Desk.
  98. ↑ "Savile abuse started in 1959: Outed as Child Abuser in 1987 as pressure mounts on BBC". 14. oktoober 2012.
  99. ↑ Barber, Lynn (2. oktoober 2012). "Lynn Barber: I was nervous when I told Jimmy Savile, 'People say you like little girls'". The Independent on Sunday. London.
  100. ↑ Mahoney, Dan (14 October 2016). "Louis Theroux on Savile". The Oxford Student.
  101. ↑ "Jimmy Savile named in Jersey children's home abuse inquiry". BBC News. 2. oktoober 2012.
  102. ↑ Alleyne, Richard (1. oktoober 2012). "Jimmy Savile claimed paedophile Gary Glitter 'did nothing wrong'". The Daily Telegraph. London.
  103. ↑ "Jimmy Savile was banned from Children in Need, says Sir Roger Jones". Wales Online. 29. oktoober 2012.
  104. ↑ Halliday, Josh (22. oktoober 2012). "Jimmy Savile scandal: Newsnight emails timeline". The Guardian.
  105. ↑ Singh, Anita (10. veebruar 2012). "BBC 'buried Savile sex abuse claims to save its reputation'". The Daily Telegraph. London.
  106. ↑ "Met Police to assess Jimmy Savile claims". BBC News. 4. oktoober 2012.
  107. ↑ Mason, Rowena (16. oktoober 2012). "BBC's Jimmy Savile probe to be led by Harold Shipman inquiry judge". The Daily Telegraph. London.
  108. ↑ "Jimmy Savile scandal: Kate Lampard to lead NHS investigation". BBC News. 17. oktoober 2012.
  109. ↑ Halliday, Josh (26. juuni 2014). "Savile told hospital staff he performed sex acts on corpses in Leeds mortuary". The Guardian.
  110. ↑ ""Mistakes were made." HMIC's review into allegations and intelligence material concerning Jimmy Savile between 1964 and 2012" (PDF).
  111. ↑ "Jimmy Savile: Ex-Policeman 'Acted For Star'". Sky News. 20 February 2013.
  112. ↑ Bevan, Nathan (3. november 2013). "I beat Jimmy Savile black and blue". WalesOnline.
  113. ↑ 113,0 113,1 Lawson, Mark (1 April 2022). "The day I thwarted Jimmy Savile: Mark Lawson on trying to stop Britain's worst sex offender". The Guardian.
  114. ↑ Smith, Steve (16 May 2013). "Jimmy Savile's Glencoe home on sale for £310k". The Scotsman. Edinburgh.
  115. ↑ James, Oliver (26 June 2014). "Inside the mind of Jimmy Savile". The Guardian. London.
  116. ↑ Revoir, Paul (27 November 2015). "Top of the Pops will continue on BBC4 – but without Jimmy Savile and Dave Lee Travis episodes". Radio Times.
  117. ↑ Smith-Spark, Laura (26 June 2014). "Rapes, abuse, possible necrophilia: DJ Jimmy Savile's hospital horrors detailed". CNN.
  118. ↑ "Controversial BBC Jimmy Savile drama delayed to 2024 due to 'sensitivities', it was later brought forward to air in 2023". NY Daily Paper.
  119. ↑ Mzimba, Lizo (26. detsember 2021). "TV lookahead: 22 highlights to look out for in 2022". BBC News.
  120. ↑ Waterson, Jim (28. veebruar 2023). "BBC Jimmy Savile drama to air this year despite concerns". The Guardian. ISSN 0261-3077.
  121. ↑ Morris, Lauren (14. oktoober 2020). "BBC announces drama mini-series The Reckoning about life of Jimmy Savile". Radio Times. London.
  122. ↑ "Steve Coogan cast as lead in BBC Drama The Reckoning" (Press release). BBC Media Centre. 25. september 2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mustand:Jimmy_Savile&oldid=6574940"