Musninkai

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Musninkai

leedu Musninkai
poola Muśniki

Elanikke: 384 (2011)[1]

Koordinaadid: 54° 57′ N, 24° 51′ E
Musninkai (Leedu)
Musninkai
Musninkai keskus

Musninkai on alev Leedus Širvintose rajooni territooriumil, Musninkai valla halduskeskus. Alev asub rajooni keskusest Širvintosest 13 kilomeetrit edelas.

Alevis asuvad kultuurimaja, postkontor, gümnaasium ja raamatukogu. Kooli ruumides tegutseb kohalik koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on sealne aastal 1861 ehitatud katoliku kirik, Barbara Radziwiłłówna mälestuseks XVIII sajandil ehitatud Barbara kabel ja Musninkai mõisa hoonetekompleks (kaks aita, küün, vesiveski ja häärberi varemed).[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Musninkai kuulus aastal 1422 Kristinas Astikasele. Sel aastal jagas ta oma valduse neljaks mõisaks, milles üks hakkas kuuluma Musnickitele, teine Misevičitele, kolmas Giedraitistele, neljas ja suurim jäi aga Radziwillide suguvõsa valdusse edasi.

Aastal 1522 rajati asulasse esimene kirik, mille aastal 1554 võtsid üle kalvinistid. Kalvinistide valdusse jäi see XVII sajandi teise pooleni. Samal sajandil hakkas kiriku juures tegutsema ilmalik kirikule pühendunud ühendus Musninkai kantorid, mis aastail 1694–1735 oli osa kiriku juures tegutsenud ordust Mariana republica. Selle liikmetel olid oma aunimetused, riietumiskoodeks ja kohustus osaleda igal jumalateenistusel. Sisuliselt oli tegemist kirikukoooriga, kuigi sellesse rühmitusse kuulusid ka kiriku orelimängijad ja trummarid. Viimased teated sellest rühmitusest pärinevad XIX sajandist.[3]

Aastal 1561 andis Zygmunt II August asulale sisuliselt alevi õigused, nende seas õiguse turuplatsile ja kõrtsile. Formaalselt oli Musninkai alev juba varem, olles samas ilma õigusteta ja eraomandis.[4] Aastal 1777 asutati sinna kihelkonnakool. Aastail 1785 ja 1812 Musninkai põles. Novembriülestõusu ajal toimusid alevi juures lahingud ülestõusnute ja tsaarivägede vahel. Aastal 1856 ehitati sinna uus kivist kirikuhoone. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Мусники.[5]

Aastal 1918 hõivasid taganevate Saksa vägede kannul alevi Punaarmee sõdurid, aastal 1919 vallutasid selle aga Poola väed. Aastal 1920 toimusid Musninkai all lahingud Leedu sõjaväe ja Lucjan Żeligowski üksuste vahel.

Teise maailmasõja ajal hukkasid Saksa okupatsiooniväed 140 Musninkai juuti. Nõukogude võimud küüditasid 40 Musninkai elanikku. Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Nõukogude perioodil oli Musninkai kolme erineva kolhoosi keskasulaks.[6]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 2011 m. surašymas. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 26.01.2019.
  2. Jurgita Rimkevičienė. Musninkai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XV (Mezas-Nagurskiai). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2009. 616 lk.
  3. Vytautas Povilas Jurkštas. Musninkų kantoriai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, T. XV (Mezas-Nagurskiai). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2009. 616 lk.
  4. Stanisław Alexandrowicz, Geneza i rozwój sieci miasteczek Białorusi i Litwy do połowy XVII w., w: Acta Baltico‑Slavica Kd. 7, 1970, lk. 98
  5. Мусники. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 3 (Лаарсъ — Оятъ). СПб, 1867, 366 lk.
  6. Algirdas Baltutis. Musninkai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XV (Mezas-Nagurskiai). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2009. 616 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]