Munster (Örtze)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Munsteri paiknemine Heidekreisi kreisis
Vesiveski Munsteris

Munster, ka Munster (Örtze), on väikelinn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Heidekreisi kreisis, Hamburgist ja Hannoverist peaaegu võrdsel kaugusel. Linna pindala on 193,42 km². 31. detsembril 2017 elas seal 14 983 inimest. Linnas asub Saksa armee suurim garnison ja see paikneb kahe polügooni vahel (Munster-Nord ja Munster-Süd). See on ka suuruselt neljas garnison Saksa relvajõududes.

Linna loomust kujundavad sõdurid ja teised valitsustöötajad, kes moodustavad enamuse selle elanikkonnast, ja ümbritsevad sõjalised tsoonid piiravad linna kasvu, säilitades selle maalise iseloomu.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Munster asub Lüneburgi nõmme kerskosas Örtze jõe ääres Soltau ja Uelzeni vahel. Munsteri polügoonid, mis moodustavad ligi 50% linna kogupindalast, on antud sõjaväe kasutusse. Piiratud ligipääsu tõttu ümbritsevatele aladele võib sellest piirkonnast leida palju haruldasi liike ja elupaiku. Piirkonna haruldaste liikide populatsioone on eelnevalt kasutatud, et taastada populatsioone teistes piirkondades, kus sellised liigid on ohustatud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Munsterit on esmakordselt mainitud aastal 1252. Keiserliku Saksamaa pataljon tulevase Saksa riigi presidendi Paul von Hindenburgi juhtimisel hakkas seda ala polügoonina kasutama 1893. aastal. Bundeswehr taastas oma garnisoni Munsteris 1956. aastal, mida laiendati 1990. aastal, ja taas Bundeswehri ümberkujundamise ajal. Täna on Munster Saksa armee suurim garnison. Aastatel 1950-1984 oli osa garnisonist Briti armee baas, Dennis Barracks.

1916. aastal avas Saksa keisririik Gasplatz Breloh ("Breloh' gaasirajatis"), keemiarelvade uurimiseks ja tootmiseks püstitatud ala. Pärast Esimest maailmasõda paik suleti ja siin hoitud laskemoon viidi ära. Selle eemaldamise ajal lendas kogu keemiliste relvade rong 1919. aastal õhku, selle katastroofi põhjuseid ei avastatud kunagi. 1935. aastal taasavas Kolmas riik paiga eksperimentaalse uurimis- ja tootmispiirkonnana, samuti keemiliste relvade pommitamisulatusena nime all Heeresnebelfüllstelle Raubkammer ("Armee udutäidise tehas, Raubkammer"), "udu" kasutati keemiliste ainete sünonüümina. Teise maailmasõja ajal toodeti siin suures koguses väävli-sinepigaasi ja uut närvigaasi GA. Sõja lõppedes oli Saksamaal pidev tootmisliin GB jaoks valmis võrku minema; see tehas lammutati Briti okupatsioonivägede poolt ja viidi hiljem Suurbritanniasse Porton Downi.

1958. aastal alustas Saksa Bundeswehr taas ala kasutamist, luues asutuse, mis mõeldud kaitseks massihävitusrelvade vastu. 2009. aastast on selle asutuse nimi "Wehrwissenschaftliches Institut für Schutztechnologien - ABC-Schutz" (WIS)("Bundeswehri Kaitsetehnoloogia ja Massihävitusrelvade Kaitse Uurimisinstituut")

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Raekoda
Wilhelm-Bockelmann-Straße, peamine poetänav
Veskitiik Örtze jõel kesklinna lähedal
Munsteri vesiveski
Ollershofi talu peahoone
Püha Martini lambaaediku kirik
Püha Urbani kirik
  • Saksa tankimuuseum, (Deutsches Panzermuseum) - Saksamaa suurim soomustatud lahingumasinate muuseum
  • Püha Urbani kirik (St.-Urbani-Kirche) - 13. sajandi kirik
  • Ollershof on tasuta vabaõhumuuseum
  • Püha Martini lambaaediku kirik on vana lambaaedik, mis muudeti kirikuks
  • Linna raamatukogu
  • Püha Stephanuse sõjaväekirik (St.-Stephanus-Militärkirche) - ainus täielikult sõjaväekogudusele eraldatud kirik Saksamaal ja kõrgeim hoone Munsteris
  • Alam-Saksi läte (Niedersachsenbrunnen) - 8 hobusega, mis sümboliseerivad varem iseseisvaid kogudusi linnas, Jos Pirkner (1991)

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim majanduslik tegur ja tööandja Munsteris on Bundeswehr. Piirkondliku tähtsusega ettevõtted on Meyer Breloh (ehitusmaterjalid ja aknad) ja Abels Consulting und Technology GmbH. Munster asub liidumaanteel B 71 Soltau ja Uelzeni vahel, mitte kaugel kiirteest A 7. Kõige olulisem ühistranspordi lüli Bremenisse, Hamburgi ja Hannoverisse on Munsteri jaam vanal Uelzeni–Langwedeli raudteel, mis algselt kulges kui Amerikalinie Berliinist Uelzeni kaudu Bremenisse ja Bremerhavenisse. Täna sõidavad kohalikud rongid liinil Bremenist Soltau kaudu Uelzenisse. Pikamaarongid (IC) sõidavad ainult reedeti ja pühapäeviti Berliinist ja need on mõeldud peamiselt pendeldavatele Bundeswehri sõduritele.

Sõjavägi[muuda | muuda lähteteksti]

Munster on suuruselt neljas garnison Bundeswehris. 2007. aastast, Bundeswehri ümberkujundamise käigus, on 6675 sõdurit ja nende perekonnad paigutatud Munsterisse. Koos väljaõppekeskuse stažööridega on siin kokku umbes 10 000 sõdurit. Munsterit kutsutakse väljaõppekeskuse, paljude väljaõppedemonstratsioonide - mõned avalikkusele avatud - ning uue varustuse ja uue taktika katsetamise tõttu sageli "Saksa armee vitriiniks".

Alates 2006. aastast on Munsteri väljaõppekeskuse alluvuses kolm kadetipataljoni. Bundeswehri ümberkujundamise käigus tsentraliseeriti baasväljaõpet kõigile kadettidele, nii et kolmandik saab nüüd väljaõppe Munsteris.

Keemiline reostus[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal katsetas Saksa sõjavägi keemiasõja aineid Gasplatz Breloh's. Esmakordselt kasutati neid operatiivselt 1915. aastal Läänerindel. 1919. aasta oktoobris lendas desarmeerimise käigus pärast sõja lõppu õhku relvadega koormatud kaubarong. Raubkammeri sõjalise katsepaiga (Heeresversuchsstelle Raubkammer) loomisega Munster-Nord väljaõppealal alustas Wehrmacht 1935. aastal taas keemiliste relvade katsetamist ja käivitas katseplatsi tabuuni ja sariini tootmiseks. Pärast Teist maailmasõda lammutati need rajatised Briti vägede poolt; kuid see põhjustas reostuse. Pärast seda, kui Bundeswehr võttis Munster-Nord väljaõppeala üle, loodi massihävitusrelvade kaitse katserajatis, millest tekkis Wehrwissenschaftliches Institut für Schutztechnologien – ABC-Schutz. Alates 1982. aastast on WWD käitanud tuhastamispaiga suure hulga reostuse kõrvaldamiseks, mis tekkis keemiliste relvadega töötades. 17. detsembrist 1997 on selle ja teise põletuskoha käitamist korraldanud Gesellschaft zur Entsorgung chemischer Kampfstoffe und Rüstungs-Altlasten (GEKA mbH), eraõiguslik äriühing, mis kuulub 100 % riigi omandisse. Need rajatised on kinnitatud rahvusvaheliste relvastuskontrolli lepingutega.

Inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Clemens Neuhaus (1927–1991), maalikunstnik, kes on spetsialiseerunud Lüneburgi nõmme motiividele
  • Marcus Wedau (1975–), jalgpallur, mänginud teiste hulgas KFC Uerdingen 05 ja MSV Duisburgi eest
  • Lars Klingbeil (1978–), poliitik (SPD), Liidupäeva liige 2005. aastal ja 2009. aastast

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]