Vene-Rootsi sõda (1495–1497)
| Vene-Rootsi sõda (1495–1497) | |||
|---|---|---|---|
| Toimumisaeg | 1495–1497 | ||
| Toimumiskoht | Ingeri, Lõuna-Karjala, Soome | ||
| Tulemus | 1497. aasta 3. märtsil sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste pärast Soomes ja Karjalas aastatel 1495–1497.
Soome territoorium Lõuna-Soomes, ajaloolised piirkonnad: Päris-Soome, Uusimaa, Satakunta, Häme, Savo, Pohjanmaa olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi Karjala hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungil idasuunal toimus 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing.
1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal Käkisalmi linnuse ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid linnuse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Pähkinälinnas sõlmitud Pähkinäsaari rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhja pool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Põhjalaheni.
Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala Ingerimaal, Vadja viiendiku. Novgorodi valdusse jäid Ingerimaal, Vadja viiendikus Käkisalmi kirikukihelkonna (vene Корельский уезд) pogostid: Ilomantsi (Иломанский погост), Kaupungin ehk Räisälä (Городенский), Kurkijoki (Кирьяжский), Rautu (Ровдужский), Sakkola (Саккульский), Salmi (Соломянский), Sortavala (Сердовольский).
Rootsi valdustesse Karjalas jäid Karjala kannasel ja Laadogast põhjas Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid.
Moskva suurvürsti Ivan III poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriik 1478. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.
Sõjaliste ettevalmistustena alustas Ivan III 1492. aastal Narva jõe keskjooksul Jaani linnuse ehitamist ning 1493. aastal liitus Rootsi vaenlase Norra ja Taani kuningriigi kuninga (1481–1513) ja Kalmari uniooni monarhi Hansuga.
1495. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna Rootsi kuningriigi valdusi Soomes. 30. novembril 1495 saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi linnuse ülema Knut Posse juhtimisel Moskva vägede üle võidu.
1496. aastal uuesti rünnanud moskvalased jõudsid läbi Karjala ja Savo Hämeni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid 1496. aasta suvel Narva jõe äärse moskvalaste Jaani linnuse. Rootsi väepealikud Svante Nilsson Sture ja Knut Posse maabusid 70 laevaga Ivangorodi alla ning kindluse pommitamise järel, vallutasid selle.
1497. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.