Molinoloogia
Molinoloogia (ladina sõnast molīna 'veski' ja kreeka λόγος 'teadus') on teadus veskitest või muudest mehaanilistest seadeldistest, mis kasutavad voolava vee või tuule kineetilist energiat masinates, mis jahvatavad, pumpavad, saevad, purustavad, taovad või vanutavad. Sellesse valdkonda kuuluvad ka inimeste või loomade jõul töötavad masinad. Samuti püüab molinoloogia säilitada teadmisi traditsioonilistest masinatest, mis on tänapäeval tehnika ja majanduse arengu tõttu aegunud. Termini leiutas 1965. aastal Portugali tööstusloolane João Miguel dos Santos Simões.
Molinoloogia kui kultuurilist ja teaduslikku huvi pakkuva valdkonnaga tegeleb Rahvusvaheline Molinoloogia Selts (The International Molinological Society, TIMS) – enam kui 600 liikmega mittetulundusorganisatsioon, mis tegutseb peamiselt Euroopas ja USA-s. See rajati 1973. aastal, pärast 1965. ja 1969. aastal toimunud rahvusvahelisi sümpoosione.
Eestis on molinoloogiaga tegelenud näiteks Mihkel Koppel[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mihkel Koppel: "Saaremaa tuulikute saatus"[alaline kõdulink] Sirp, 20. aprill 2012
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Watts, M (2002). The Archaeology of Mills and Milling. Tempus Publishing Ltd. ISBN 0-7524-1966-8.
- Ogden, D; G.Bost (2010). The Quest for American Milling Secrets (BM20 ed.). Congleton, England: TIMS Publication. ISBN 9789291349255.
{{cite book}}: kontrolli parameetri|isbn=väärtust: checksum (juhend)