Mobiilrehv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mobiilrehv (Run-flat tire) on rehv, millega on võimalik pärast rehvi tühjenemist lühikest aega sõitu jätkata. Enamus tänapäevaste Run Flat tehnoloogiaga rehvide tootjaid lubavad tingimusteks maksimaalselt 80 kilomeetri pikkuse vahemaa juhul kui sõidetakse kiirusel 80 km/h.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1935. aastal tutvustati rehvi, mille sees oli topelt seinaga riidest n-ö õhukumm, millel oli väike ventiil. Antud rehvi tööpõhimõtteks oli, et kui rehv purunes või lõhkes, siis jäi raskust kandma õhukumm kuniks see ventiili kaudu lõpuks aeglaselt tühjenes. Sellisel juhul ei toimu hetkeliselt rehvi täielik tühjenemine ja juhil säilib sõiduki üle kontroll.[1]

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Tugevdatud külg[muuda | muuda lähteteksti]

Tugevdatud külgedega rehvil, mis on tuntud ka isetoetuva rehvi nime all, on tugevdatud külgseinad, mis on võimelised ka pärast rehvi tühjenemist sõiduki massi edasi kandma. Teisisõnu tähendab seda, et kui rehv tühjeneb ei vaju küljed velje ja aluspinna vahel kokku. Toetamiseks lisatakse külgedesse terasest, plastikust, kummist või teistest materjalist kiude ja vardaid nii, et need oleksid isegi võimelised kandma veoki raskust. Turule tuldi antud tüüpi rehviga juba 1980ndate keskel, aga nende populaarsus on kasvama hakanud alles viimaste aastate jooksul. Eeliseks tavarehvide ees on tagavararehvi olemasolu vajalikkuse puudumine. Seega väheneb sõiduki mass, langeb kütusekulu ja tekib rohkem ruumi kauba vedamiseks. Kahjuks vajab antud tüüpi Run Flat rehv TPMS´i ehk rehvirõhujälgimise süsteemi, sest vastasel juhul ei pruugi juht arugi saada, et rehvis on rõhk langenud. Euroopa Liidu regulatsioonide alusel on alates 2014. aasta novembrist toodetavatel uutel sõidukitel TPMS süsteemi kasutamine kohustuslik. Üheks negatiivseks küljeks on ka see, et kui tavarehvi vigastus on võimalik spetsiaalsete vahendite abil parandada, siis sellist rehvi ei ole võimalik parandada ja see tuleb uue vastu välja vahetada. [2] [3]

SIT[muuda | muuda lähteteksti]

SIT tüüpi mobiilrehvi puhul on tegu rehviga, mis end ise täis pumpab. Rehvi külje sisse on paigutatud toru, mis töötab peristaltilise pumbana. Antud toru küljes on rõhuregulaator, mis avaneb automaatselt alarõhul. Regulaator sulgub rehvirõhu normaliseerudes. Pumbana töötav toru toimib ainult juhul kui sõiduk liigub. Pärast vajaliku rehvirõhu saavutamist jääb õhk toru sisse tsirkuleerima, et eemaldada süsteemilt koormus ajaks, mil ei ole vaja rehvi pumbata. SIT tehnoloogia arendas välja Tšehhi firma Coda Development ja see patenteeriti 2009. aastal. Võrreldes teiste tehnoloogiatega on antud tüüpi mobiilrehve kõige odavam toota, sest need erinevad tavarehvist ainult kahe komponendi poolest – nendeks on külje sees olev toru ja automaatne rõhuregulaator. Selline tehnoloogia on mugav ka sõidukijuhi jaoks, sest on garanteeritud, et rehvis on alati sees optimaalne rõhk.[4]

Iseparanev[muuda | muuda lähteteksti]

Iseparanevat tüüpi rehv on arendatud selliselt, et neile lisatud kiht parandab kuni 5 mm läbimõõduga vigastuse, mille on põhjustanud nael, kruvi või muu võõrkeha. Üldjuhul on rehvis oleva kihi puhul tegu elastomeeriga, mis pärast võõrkeha eemaldumist vigastuse parandab. Järelturul on saadaval sarnase tööpõhimõttega rehviparandusvaht. [5]

Tugirõngas[muuda | muuda lähteteksti]

Antud tehnoloogia koosneb esimesena välja toodud, tugevdatud külgedega rehvist ja velje ning rehvi vahele paigaldatavast tugirõngast. Selline tehnoloogia suurendab rehvi vastupidavust kuumusele ja läbivajumisele. Tugirõngaga rehv kannatab tänu sellele välja ka täieliku nullrõhu. Bridgestone on näiteks andnud lubaduse, et sõiduvahend võib jätkata stabiilset ja mugavat sõitu veel vähemalt 80 km kiirusega 80 km/h pärast rehvi lõhkemist, isegi kui rehvirõhk langeb nulli. Sellist Run Flati tüüpi kasutas tehasest näiteks Toyota RAV4X, millega lubati sõita 160 km kiirusega 90 km/h. Miinusteks teiste Run Flat rehvitüüpide ees on kindlasti see, et seda on võimalik vahetada ainult teatud edasimüüjate juures, kes omavad kindlaid vahendeid ja väljaõpet töö teostamiseks. [5] [6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Popular Mechanics, "Fabric inner tube lessens blowout hazard" [Võrgumaterjal]. Available: https://books.google.ee/books?id=wt8DAAAAMBAJ&printsec=frontcover&hl=et#v=onepage&q &f=false [Kasutatud 22. november, 2017]
  2. Bridgestone, "Run Flat Tires: How They Work" [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bridgestonetire.com/tread-and-trend/drivers-ed/run-flat-tires [Kasutatud 19. november, 2017]
  3. Bartec Auto ID,"TYRE PRESSURE MONITORING SYSTEM LEGISLATION" [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mordorintelligence.com/industryreports/europe-automotive-tpms-market [Kasutatud 19. november, 2017]
  4. SIT koduleht [Võrgumaterjal]. Available: http://www.selfinflatingtire.com/ [Kasutatud 20. november, 2017]
  5. 5,0 5,1 TAC Runflats, 4. mai 2014, "Types of Run Flat Tires & Tire Mobility Systems" [Võrgumaterjal]. Available: http://www.runflattiresystems.com/2014/05/types-of-runflat-tires-and-tire-mobility-systems/ [Kasutatud 20. november, 2017]
  6. Bridgestone, "Mis on Bridgestone’i tugirõngas?" [Võrgumaterjal]. Available: http://www.bridgestone.ee/ee/rehvid_run_flat_/millised_sshhiduvahendid_bridgestone.html [Kasutatud 22. november, 2017]