Mittesurmavad relvad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Saksa politseinik mittesurmava relvaga TAC700
Kuningliku Kanada ratsapolitsei politseinik mittesurmavat, beanbag laskemoona, kasutava pumppüssiga

Mittesurmavad relvad on relvad, mis tapavad väiksema tõenäosusega elavat sihtmärki võrreldes külm- või tulirelvadega. Nende kasutamise eesmärgiks on peatada sihtmärk võimalikult väikeste pikaajaliste mõjudega.[1] Siinkohal on oluline mõista, et igasuguse jõu kasutamisega võivad kaasneda tahtmatud või juhuslikud ohvrid. Nii ka mittesurmavate relvadega, sest kuigi need püüavad riski maandada, siis kuna kehaosad erinevad haavatavuselt ja inimesed on eri pikkuse ning kasvuga, siis surmajuhtumeid võib esineda halvasti sihitud lasu, rikošeti või puuduliku väljaõppe tõttu. Mittesurmavaid relvi kasutatakse sõjaväes peamiselt ÜRO rahutagamismissioonidel või hõivatud ala elanikkonna kontrollimiseks. Politseijõududes leiavad need relvad kasutust mässude laialiajamisel, vanglates, enesekaitseks ning avalike kogunemistel turvalisuse tagamiseks.

Arendamise ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne mittesurmavaid relvi puudusid politseil ja sõjaväel vahendid olukorras, kus püüti vältida soovimatut olukorra laienemist. Saatkondi valvavad sõjaväelased pidid piirduma laadimata relvadega ning politseijõud kasutasid mässude laialiajamiseks nuiasid, tääke või teravmoona. 1980. aastate teisel poolel kutsusid mitmed mõttekojad üles relvatootjaid arendama relvi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja elusäästvamad, kui seda olid tolleaegsed relvad. USA kongress ja teiste riikide valitsused hakkasid seejärel korraldama selliste relvade arendustööd, mis võimaldaksid kasutada mittesurmavat jõudu.[2] Kevlari ja Lexani kasutuselevõtt võimaldas arendada kilpe ja isikukaitsevahendeid ning see andis võimaluse märulipolitseil võtta kasutusele uusi taktikaid. Politseinikud suutsid paremini vastu seista erinevaid asju loopivatele rahvamassidele ning ei pidanud ohu kiireks eemaldamiseks kasutama surmavat jõudu. Politseinike varustuse täiendamine pisargaasi ning mittesurmavate kummi- ja värvikuulidega andis täiendavad vahendid ohtude kõrvaldamiseks ning muutsid uued taktikad varasematest tõhusamateks. Lisaks mässavate rahvamasside laialiajamisele on mittesurmavad relvad leidnud kasutust ka patrullpolitsei varustuses. Kaheks tuntumaks selliseks relvaks on elektrišokirelv taser ja pipragaas.

Laskemoon[muuda | muuda lähteteksti]

Mittesurmava laskemoona eesmärgiks on sihtmärk peatada, kuid mitte tappa. Sihtmärgi peatamisel tuginetakse mittesurmava kuuli kineetilisele energiale ja selle ülekandumisel kehale tekkivast tömbi eseme traumast. Kummi-, plast- ja vahakuulid on vähem surmavad, kui seda on tavapärased metallkuulid ning nende lennukiirus on ka oluliselt väiksem. Peamiselt tuginevad erinevad relvasüsteemid samale ideele, milleks on sihtmärgi tabamine tömbi kehaga.[3]

Kummikuulid[muuda | muuda lähteteksti]

Kummikuulid on täielikult kummist või kummist kattega laskemoon, mida saab kasutada nii tavapärastes relvades kui ka spetsiaalsetes mässude laialiajamiseks mõeldud relvades. Need on välja töötatud alternatiivina tavalistele metallist otsaga kuulidele ning leiavad kasutust nii mässude kontrollimisel ja laialiajamisel kui ka lasketiirus harjutustel. Suuresti on tänapäeval asendatud teiste mittesurmavate laskemoonadega, sest kummikuulide rikošett võib olla ettearvamatu. Lisaks võivad need tekitada lisaks valule ka tõsisemaid vigastusi, näiteks luumõrasid ja siseorganite vigastusi.[4][5]

37 mm Briti armee kummikuul

Plastkuulid[muuda | muuda lähteteksti]

Plastkuulid on mittesurmav laskemoon, mida saab lasta vastavalt kohandatud relvast. Tüüpiline plastkuul kaalub 130 g ja on efektiivse laskekaugusega 33–64 meetrit. Need töötati välja 1973. aastal Briti jõustruktuuride poolt asendamaks inimestele jäädavaid kahjustusi tekitavaid kummikuule. Siiski võivad ka plastkuulid valesti kasutatuna põhjustada surmajuhtumeid.[6]

Käsngranaat[muuda | muuda lähteteksti]

Käsngranaat on 40 mm granaadiheitjast lastav laskemoon, mis ajutiselt muudab sihtmärgi liikumisvõimetuks. Granaat kaalub ligikaudu 28 grammi ning koosneb plastkestast ja vahusarnasest kummist otsast. Minimaalne kasutusraadius on 10–15 meetrit, sest lähemal kui 10 meetrit võib põhjustada sihtmärgi surma. Maksimaalne efektiivne laskekaugus on 50 meetrit.[7]

Käsngranaat

Pipragaaskuulid[muuda | muuda lähteteksti]

Pipragaaskuulid on paintballis kasutatavate kuulide sarnane laskemoon, mis on täidetud kapsaitsiini lahusega. Kuul puruneb kokkupuutel sihtmärgiga ning paiskab ärritava aine sihtmärgile, mis tekitab sihtmärgis ebamugavust ja iiveldustunnet. Nad on efektiivsed suurematel vahekaugustel ja kasutajasõbralikum kui pipragaas. [8]

Lõhkeseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Jõuorganites on kasutusel mitmesuguseid mittesurmavaid granaate.

Šokigranaat[muuda | muuda lähteteksti]

Šokigranaat on lõhkekeha, mis tugineb vastase meelte ajutisel segadusseajamisel. See lõhkeb valju, ajutiselt kurdistava plahvatusega ning pimestava valgussähvakaga. Valgussähvakas aktiveerib momentaanselt kõik silma fotoretseptorrakud muutes nägemise võimatuks umbes viieks sekundiks, kuni silm taastab oma normaalse seisundi. Vali plahvatus, lisaks ajutisele kurdistamisele, häirib ka kõrvas olevat vedelikku, millega kaasnevad tasakaaluhäired. Tänapäevastele šokigranaatidele on lisatud ka pisargaasi. Erinevalt kildgranaadist jääb granaadi kest plahvatuse käigus terveks ning ei paiska laiali šrapnelli. Granaat sisaldab pürotehnilist magneesiumi ja alumiiniumi segu ning oksüdeerijat nagu ammooniumperkloraat või kaaliumnitraat. Esimest korda kasutas Briti armee eriüksus SAS šokigranaati 1977. aastal Muqdisho lennuväljal. [9]

Iisraeli kaitseväe šokigranaat

Granaat kummist šrapnelliga[muuda | muuda lähteteksti]

Kummist šrapnelliga granaadid on kildgranaadi põhimõttel töötavad lõhkekehad, milles kest on tehtud raskest kummist ning metallist šrapnell on asendatud kummipallidega. Lõhkemisel paiskuvad šrapnell ja kest igas suunas laiali ning põhjustavad vastasele palju valusaid torkeid ilma tõsisemate vigastustega. [10]

Ala sulgemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ala sulgemiseks kasutatavad relvad tõrjuvad vastase kindlast maa-alalt või muudavad kahjutuks maa-alale sisenejad.

Sõidukitevastased[muuda | muuda lähteteksti]

Sõidukeid peatavaid relvi on mitmesuguseid. Need on mõeldud rünnaku ennetamiseks, peatades ohtliku sõiduki. Ohtlik sõiduk peatatakse kineetiliste, keemiliste või elektromagnetiliste vahenditega. [11][12][13]

„Siil“[muuda | muuda lähteteksti]

„Siile“ on kasutatakse sõidukite peatamiseks puistades neid sõiduki rataste või roomikute ette. „Siilid“ lõhuvad sõiduki roomikud või rattad muutes seeläbi sõiduki liikumisvõimetuks. Samuti on „siilid“ leidnud kasutust jalgsi liikuvate sihtmärkide takistamiseks, olles paigutatud ridadena ning läbistades sellele peale astunud inimese jalanõu ja tungides jalga. [11]

Kinnipidamisvõrk[muuda | muuda lähteteksti]

M2 sõiduki peatamisvõrk on kaasaskantav, ühekordne, kiiresti rakendatav võrk, mis suudab blokeerida väiksema sõiduki rattad ning millesse põimitud teravikud purustavad lisaks sõiduki rehvid. [14]

Kaasaskantav sõiduki peatamise barjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaskantav sõiduki peatamise barjääri kasutavad kontrollpunkte või teesulge kontrollivad üksused soovimatu ligipääsu takistamiseks. Paigaldatuna meenutab see tüüpilist teekünnist, kuid aktiveerumisel viskab üles jäiga võrgu, mis koostöös seadme pidurdusmehhanismiga suudab peatada kerge veoki ning takistada juhil sõiduki uste avamist. [15]

Mässupüss (Riot Gun)[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika merejalaväelane hoidmas M-32 40 mm granaadiheitjat, mida võib ka kasutada mittesurmava laskemoonaga

Mässupüssi all mõeldakse tulirelva, mida kasutatakse mittesurmava laskemoona laskmiseks. See võib olla eriotstarbeliselt disainitud relv või ka tavaline tulirelv, mida on kohandatud mässude laialiajamise eesmärgil. Enamasti on need relvad kas pumppüssi- või granaadiheitjasarnased.

Ühelasulised, suure raua läbimõõduga relvad nagu Milkor Stopper 37/38 mm mässupüss, M79 granaadiheitja ja ARWEN ACE on üldiselt suhteliselt lühikese lahtimurtava rauaga. Mitmelasuline suure raua läbimõõduga relv nagu ARWEN 37 sarnaneb üldiselt revolvriga, kus silindris on viis või kuus lasku.

Mässude laialiajamiseks kasutatavad pumppüssid on üldiselt Remington 870 ja Mossberg 500 kohandatud mudelid. Mittesurmava laskemoona kasutamise tõttu pole relv võimeline ennast ümber laadima ning seetõttu toimub see käsitsi. Pumppüsside kasutamise eelis mässude laialiajamisel on võimalus vahetada laskemoona ilma suurema relva ümberkohandamisteta ning see võimaldab suuremat paindlikkust ülesande iseloomu muutmisel.

Hiljuti on lisandunud lisaks eelpoolmainitud relvadele ka „piprapallirelvad“ nagu FN303. [16]

Need põhinevad paintballis kasutatavatel relvadel, kuid neis kasutatakse laskemoona, mis erinevalt tavalisest paintballi kuuli sees olevast värvist sisaldavad ärritavat ainet, mis kuuli kesta purunemisel paiskub sihtmärgi peale. Samuti on politsei kasutanud paintballi relvi meeleavaldajate markeerimiseks hilisemaks kinnipidamiseks . [8]

Impulsienergia mürsk (Pulsed Energy Projectile)[muuda | muuda lähteteksti]

Impulsienergia mürsk on mittesurmav suunatud energia tehnoloogia, mida praeguse seisuga arendatakse välja Ameerika Ühendriikide sõjaväe poolt. Tehnoloogia hõlmab nähtamatu laserimpulsi emiteerimist, mis kontaktil sihtmärgi pinnaga ablateerib pinda ning toodab väikese koguse plasmat. See tekitab rõhulaine, mis uimastab ning lööb jalad alt ja kaasnev elektromagnetiline kiirgus mõjudes närvirakkudele põhjustab valuaistingut. Antud tehnoloogiat saab kasutada ka surmava relvana.

Impulsienergia mürsku soovitakse kasutada mässutõrjeks ja väidetavalt töötab vahemaadel kuni 2 km. See kaalub ligikaudu 230 kg ja ilmselt saab olema paigaldatud sõidukite peale. Kaal võib tehnoloogia arenguga väheneda. Relva arendatakse olema võimeline ka mehitamata õhusõidukeid alla laskma.

Impulsienergia mürsus kasutatakse deuteeriumfluoriidi laserit, mis toodab infrapunases spektrialasse kuuluvaid laserimpulsse. Impulsi varases staadiumis toodetud plasma plahvatab, sest plasma faasis olevate osakeste elektronid neelavad laserimpulsi lõppstaadiumi energiat.

2003. aastal teatas USA sõjavägi, et relva tekitatud elektromagnetkiirgus on loomkatsetes põhjustanud valu ning ajutist halvatust.

Ühendriikide erioperatsioonide juhatuse 2010. aasta plaanide kohaselt plaaniti alustada samalaadset mehitamata sõidukite vastase tehnoloogia arendamist.[17]

Aktiivne tõrjesüsteem (Active Denial System)[muuda | muuda lähteteksti]

Aktiivne tõrjesüsteem on mittesurmav suunatud energia relv, mis on välja töötatud Ameerika Ühendriikide sõjaväe poolt[18] ning mõeldud alade sulgemiseks, perimeetri turvamiseks ja rahvahulkade kontrolliks[19]. Mitteametlikult nimetatakse süsteemi ka soojuskiireks[20], sest selle tööpõhimõte põhineb sihtmärgi pinna, näiteks inimese nahk, kuumutamisel. Aktiivne tõrjesüsteem on ese, mis kiirgab elektromagnetilist kiirgust sellise intensiivsusega, mis läbistab ainult inimese naha ning tekitab sihtmärgil tunde nagu ta põleks, kuigi reaalset füüsilist kahju ei tekitata. Tuleviku lahingumasinad nagu Ameeriklaste GCV Infantry Fighting Vehicle relvastusse kuuluvad ka mittesurmavad relvad.[21]

2011. aastal kujundati süsteem ümber, muutmaks seda väiksemaks, usaldusväärsemaks ning liikumise pealt kasutatavaks. Aktiivse tõrjesüsteemi teist versiooni kohandatakse olema võimeline töötama ka liikuva õhusõiduki või maismaasõiduki pealt. Siiski ei lahenda uuendus probleeme, mis tekivad süsteemi kasutamisel erinevates keskkonnaoludes[22]. Ameerika Ühendriikide õhuväe erioperatsioonide juhatus katsetab võimalusi paigaldada aktiivset tõrjesüsteemi AC-130J Ghostrider relvasüsteemi peale, et tõrjuda õhusõidukit ohustavaid rahvamasse või üksikisikuid maismaal. Selle põhjuseks on soov anda sõjalennuki meeskonnale mittesurmava ründevõimekuse. Kuna konfliktide arv tiheda asustusega aladel on tõusvas trendis, siis soovib Ameerika Ühendriikide õhuvägi viie kuni kümne aasta jooksul lisada enamikule õhusõidukitele ka mittesurmava ründevõimekuse[23] aktiivse tõrjesüsteemi teise generatsiooni mudeli näol[24].

Pikamaa Akustiline Seadeldis (Long Range Acoustic Device)[muuda | muuda lähteteksti]

Pikamaa Akustiline Seadeldis on ringjas must seadeldis New Yorki politsei Hummeri peal
New Yorki politseinik seismas koos helirelvaga, LRAD 500X-ga, Occupy Wall Street protesti ajal 2011. aasta 17. novembril New Yorki linnahalli lähistel

Pikamaa Akustiline Seadeldis on akustiline teavitussüsteem, mis on välja töötatud LRAD Corporationi poolt, saatmaks välja teavitusi ning hoiatussignaale kaugemate vahemaade taha või valjema heliga kui tavalised valjuhääldid. Seadeldist kasutatakse erinevatel aladel suhtlemiseks suurte vahekauguste korral[25], näiteks mitteletaalseks, mittekineetiliseks rahvamasside kontrolliks. Kuigi Pikamaa Akustilist Seadeldist on kutsutud helirelvaks, siis loomupäraselt pole tegemist militaarse relvaga.

Vastavalt tootja tehnilistele andmetele jääb seadeldise kaal vahemikku 7–145 kilogrammini ja see suudab kiirata heli 30–60-kraadises sektoris sagedusega 2,5 kHz[26]. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info edastamiseks massidele, mis levitab heli 360-kraadise ulatusega.[27]

Pimesti (Dazzler)[muuda | muuda lähteteksti]

Pimesti on suunatud energia relv, mille idee on sihtmärki ajutiselt intensiivse kiirgusega pimestada või segadusse ajada. Sihtmärgiks võib siis olla kas mingi sensor või inimsilm. Pimesti kiirgab infrapunast kiirgust või üldiselt nähtamatut valgust erinevate elektrooniliste sensorite vastu ning nähtavat valgust inimeste vastu, kui ei soovita tekitada pikaajalist kahju silmadele. Relvas kasutatakse enamasti laserit ja seetõttu kutsutakse neid tihtipeale nimega laserpimesti. Enamik kaasaegseid süsteeme on kaasaskantavad ning töötavad kas punases (dioodlaser) või rohelises (DPSS laser) elektromagnetilise spektri alas. Algselt sõjaväe jaoks arendatud relvad on muutunud kättesaadavaks ka õiguskaitseorganite ja turvasektori jaoks.[28][29]

Relvad, mis on disainitud tekitama püsivat nägemispuudulikkust on alates 1995. aastast ÜRO pimestavate laserrelvade protokolli järgi keelatud. Kuna pimesti on mitte-letaalne relv, mis tekitab ajutist nägemisvõime vähenemist, siis antud protokoll teda ei mõjuta.

PHASR on prototüüp mitteletaalsest pimesti laserist, arendatud Ameerika Ühendriikide Õhuväe Teaduslabori suunatud energia direktoraadi poolt[30]. Selle idee on sihtmärki ajutiselt pimestada või eksitada. Pöördumatult pimedaks muutvaid laserrelvi on minevikus testitud, aga need keelati 1995. aasta ÜRO pimestavate laserrelvade protokolliga, millega Ameerika Ühendriigid olid ühinenud kuni 2009. aasta 21. jaanuarini[31]. PHASR, mis on madala intensiivsusega laser, ei ole antud protokolliga keelatud, sest pimestav efekt on kõigest ajutine. Relvas kasutatakse kahel lainepikkusel töötavat laserit[32]. PHASR’it testiti esimest korda New Mexicos Kirtlandi õhuväebaasis.

Pimestavaid laserrelvasid on arendanud paljud riigid ning neid on väidetavalt kasutatud Ukrainas Donbassi sõjas.[33]

Gaasid, spreid ja muu[muuda | muuda lähteteksti]

Vesi[muuda | muuda lähteteksti]

Veekahurid on tavaline nähtus mässude mahasurumisel, takistamaks edasiliikumist kindlalt positsioonilt või rahva laialiajamiseks. Veekahur on nagu survepesur, aga mitte nii võimsa survega. Veega täidetud padrunid käsitulirelvadele on eksperimentaalses faasis. Elektriseeritud veekahur oli küll arenduses, aga töö selle kallal peatati.

Haisurelvad (Scent-based weapons)[muuda | muuda lähteteksti]

Malodorandid tekitavad nii ebameeldivad lõhna, et sunnivad inimesi gaasi mõjualalt lahkuma. 2008. aastal alustasid Iisraeli kaitsejõud Skunki kasutamist masside kontrolliks. Tegemist on udusarnase vormiga, mida pritsitakse veekahurist ning mis jätab vastiku mädanenud lõhna kõigele, millega see kokku puutub, ning seda on raske maha pesta.

Pipragaas[muuda | muuda lähteteksti]

Aktiivne koostisosa pipragaasis on OC (Oleoresin Capsicum), kibe ärritav kemikaal, mida saadakse Cayenne’i pipra kaunast.[34]

1998. aasta hinnangu järgi Ameerika Ühendriikides oli pipragaasi tõttu surnud 113 inimest. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või lämmatamine politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist[35]. Üldiselt on soovituslik pärast pipragaasiga kokkupuutumist kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust.[36]

Pisargaas[muuda | muuda lähteteksti]

Vancouveri politseinikud mässutõrje riietuses, varustatud pisargaasipildujatega, seisavad silmitsi Stanley Cup'i mässajatega

Keemiliste relvade nagu pisar- ja pipragaas kasutamine on viimasel ajal sattunud suurema kriitika ja järelevalve alla seoses pikaajaliste kõrvalmõjudega, mis nende kasutamisest tulenevad. Paljud politseiüksused ei kasuta enam kemikaale treeningute ajal tagamaks liikmete turvalisust. 1970. aastal sai ajakirjanik Ruben Salazar Los Angeleses Chicano mässude ajal vigase pisargaasikanistri tõttu surma. Teisigi raskeid vigastusi ja surmasid on toonud keemiliste relvade kanistrid ning gaasid ise, näiteks 2011. aastal sai Occupy Oaklandi meeleavalduste käigus tõsiselt vigastada sõjaveteran Scott Olsen.[37]

Segugaasi balloon (Mace)[muuda | muuda lähteteksti]

Sageli enesekaitse jaoks soovitatud gaaside segu koosneb eri variatsioonides pipragaasist, pisargaasist ning 2-kloro-1-fenüületaan-1-oonist.[38]

Psühhokemikaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Psühhokeemilised relvad on psühhoaktiivsed ained, nagu BZ, LSD, Kolokol-1, EA-3167 ja 3-metüülamfetamiin, mis on disainitud omama segadusseviivat mõju ülekuulamise või kontakti ajal.[39]

Unegaas[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aasta Moskva teatri pantvangikriisi ajal kasutasid Vene eriüksused tundmatut gaasi (oletatavalt 3-metüülfentanüüli või mõnda muud fentanüüli lahustatuna halotaanis) sooviga uinutada nii terroriste kui ka pantvange. Paljud neist (kaasaarvatud kõik enesetapupommitajad) uimastati, aga osad terroristid kasutasid gaasimaske ning seetõttu mõju neile puudus. Kuna kasutatud kemikaal oli potentsiaalselt fentanüüli derivaat (sünteetiline opioid), siis see põhjustas respiratoorset depressiooni ja lõpuks hingamisraskusi manustatuna piisavalt suurtes doosides. Kahjulikke mõjusid kesknärvisüsteemile nagu anesteesia ning respiratoorne depressioon, oleks suutnud kõrvaldada opioidide antagonist nagu Naloxone, millega on varustatud enamik haiglaid ja kiirabiautosid. Kuna Vene võimud ei andnud mingit informatsiooni kasutatud kemikaalide kohta, siis meedikud ei olnud teadlikud, et rünnaku ajal oli kasutatud sünteetilist opioidi ning ei saanud õigel ajal pantvangidele anda vastumürki, mis oleks päästnud enamiku pantvangidest. Ligikaudu 700 pantvangi päästeti, kuid 130 surid kasutatud gaasi tõttu. Kõik terroristid hukkusid operatsiooni käigus, kas siis gaasi mõjul või tulevahetuse käigus Vene eriüksuslastega. 

Elektrišokirelvad[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrišokirelvad on vahendid, mis kasutavad isiku peatamiseks kõrge pinge ning madala voolutugevusega elektrilööki, mis häirib pindmiste lihaste talitlust halvates sihtmärgi liikumise ja tekitab valu, põhjustamata jäävaid vigastusi. Neid relvi on mitut tüüpi, alustades mitmesugustest nuiadest, mis vajavad otsest kontakti, lõpetades relvadega, mis tulistavad laskemoona, millele on kinnitatud peened juhtmed, mille kaudu elektrilöök juhitakse sihtmärgini. [40] Samuti on arendamisel laskemoon, mis ei vaja elektrilöögi andmiseks juhtmeid. Otsest kontakti vajavad elektrišokirelvad võivad olla maskeeritud sellisteks igapäevasteks tarbeesemeteks nagu mobiiltelefon või pastakas.

Taser[muuda | muuda lähteteksti]

Taser on elektrišokirelv. See tulistab kaks noolesarnast elektroodi, mis on ühendatud relvaga juhtmete kaudu, ning elektri toimel häirib sihtmärgi lihaste toimet ja nende tahtele allumist. Esimesed taserid võeti kasutusele politseijõududes, peatamaks põgenevat või ühiskonnale ohtlikku inimest, kelle vastu oleks muidu kasutatud tulirelva. [41]

Terrorismi puutuv[muuda | muuda lähteteksti]

Loren Thompson USA Virginia osariigis asuvast Lexingtoni Instituudist on öelnud, et tänapäevane elektromagnetiliste relvade tehnoloogia on paljude agressiivsete riikide ja rahvusvaheliste terrorismigruppide käeulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et Ameerika Ühendriikide tehnika on tundlik mikrolaine- ja teiste suunatud energia relvadele.

Elektromagnetiliste relvade tootmiseks vajalikud materjalid on vabalt kättesaadavad. Elektromagnetiliste relvade tehnoloogia sattumine valedesse kätesse on väga reaalne oht.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Michigan State Police Training Manual 2012 (pp. 68-70)
  2. War and Anti-War, Alvin Toffler and Heidi Toffler, Little, Brown (1993), Chapter 15, p.125–136.
  3. Dave Young (29. november 2004). "Definition and explanation of less lethal". PoliceOne. 
  4. Emily Yoffe (4. oktoober 2000). "What Are Rubber Bullets?". Slate. 
  5. Anthony G Williams. "Less-lethal Ammunition". 
  6. Yearbook of the European Convention on Human Rights. Martinus Nijhoff Publishers. 1989. ISBN 0-7923-0207-9. 
  7. "M1006 Sponge Round (Point)". GlobalSecurity. 
  8. 8,0 8,1 "Alternatives to Bullets". The Marshall Project. 
  9. "SAS - Weapons - Flash Bang | Stun Grenade". Eliteukforces.info. Vaadatud 2013-05-29. 
  10. WERBALIS, JOANN, and B. S. LINDSEY MEDLEY. "An Exploratory Study of Stingball Grenades."
  11. 11,0 11,1 Bunker, Robert J.; USAF Institute for National Security Studies (1997). Nonlethal Weapons: Terms and References. INSS occasional paper 15. DIANE Publishing. p. 7. ISBN 142899193X. 
  12. "Pulses immobilize cars with RF Safe-Stop from e2v". 
  13. "Savelec project - Home Page". 
  14. "M2 Vehicle Lightweight Arresting Device Net". Non-Lethal Weapons Program U.S. Department of Defense. 
  15. "Portable Vehicle Arresting Barrier". Non-Lethal Weapons Program U.S. Department of Defense. 
  16. "FN 303". FN Herstal. 
  17. Pike, John. "Pulsed Energy Projectile (PEP)". 
  18. "Vehicle-Mounted Active Denial System (V-MADS)". Global Security. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2008. Vaadatud 2. märts 2008. 
  19. "DVIDS - News - New Marine Corps non-lethal weapon heats things up". DVIDS. Vaadatud 1. november 2014. 
  20. Ross Kerber, "Ray gun, sci-fi staple, meets reality". Boston Globe, 24. september, 2004.
  21. "U.S. Army Outlines Ground Combat Vehicles Priorities". Defense update. Vaadatud 26. jaanuar 2010. 
  22. Death Ray Turns Warm And Fuzzy – Strategypage.com, 3. oktoober 2012
  23. US Special Forces pursuing AC-130-based 'active denial system' - Flightglobal.com, 29 July 2015
  24. AC-130J Gets A Ray Gun - Strategypage.com, 10. august 2015
  25. "Long Range Acoustic Device Industry Applications - Public Safety & Security Solution". 
  26. Corbett, Peter (2009). A Modern Plague of Pirates. p. 65. ISBN 0-9562107-0-8. 
  27. "LRAD Mass Notification & Life Safety Systems Archives - LRAD Corporation". 
  28. Mark Harris (27. mai 2009). "US cops and military to get laser guns". Techradar.com. Vaadatud 28. juuli 2010. 
  29. Chris Matyszczyk (23. juuli 2010). "Police to experiment with blinding 'Dazer Laser'?". CNET.com. Vaadatud 28. juuli 2010. 
  30. Eva D. Blaylock (Air Force Research Laboratory Directed Energy Directorate Public Affairs). New technology 'dazzles' aggressors, The Official Website of the U.S. Air Force, Posted 2. november 2005
  31. "United Nations Office at Geneva". www.unog.ch. Vaadatud 15. jaanuar 2009. 
  32. PERSONNEL HALTING and STIMULATION RESPONSE (PHaSR) Fact Sheet, Air Force Research Laboratory, Office of Public Affairs, April 2006; Archived
  33. "Three Ukrainian border guards in the Donbas suffer retina burns after being shot with laser weapons". 
  34. Edwards, Steven M.; Granfield, John; Onnen, Jamie (Veebruar 1997). "Evaluation of Pepper Spray". Research in Brief. National Institute of Justice. Vaadatud 6. august 2013. 
  35. Allen, Terry J. (29. mai 2000). "Tear Gas: Chemical Cops". In These Times. Vaadatud 4. oktoober 2011. 
  36. "Pepper Spray Update: More Fatalities, More Questions". ACLU of Southern California. Juuni 1995. Vaadatud 4. oktoober 2011. 
  37. "Oakland Police Critically Injure Iraq War Veteran During Occupy Protest". The Huffington Post. Vaadatud 2016-01-08. 
  38. Bunker, Robert J.; USAF Institute for National Security Studies (1997). Nonlethal Weapons: Terms and References. INSS occasional paper 15. DIANE Publishing. p. 25. ISBN 142899193X. 
  39. Rózsa L 2009. A psychochemical weapon considered by the Warsaw Pact: a research note. Substance Use & Misuse, 44, 172-178. accessed: 27. 11. 2009.
  40. Dermengiu, Dan, Sorin Hostiuc, and George Cristian Curcă. "Electroshock weapons: physiologic and pathologic effects." Rom J Leg Med 16.3 (2008): 187-193.
  41. "Projectile Electric-Shock Weapons (Tasers)". Weapon’s law. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]