Mitmikkirjaoskus
Mitmikkirjaoskus (ka uus kirjaoskus ja 21. sajandi kirjaoskus [1]) on tänapäeva kirjaoskus, mis tähendab nii traditsiooniliste kui ka kõikvõimalike e-tekstide valdamist kõnes, kirjas ja multimeedias. [2] Muuhulgas sisaldab see digitaalset kirjaoskust, meediakirjaoskust ja kriitilise lugemise oskust.
Haridussõnastiku järgi on see suutlikkus mõista ja luua nii traditsioonilisi kui ka multimeediatekste.[3]
Kirjaoskuse mõiste muutumine
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandi algusega võrreldes on kirjaoskuse (literacy) mõiste saanud tänapäeval uue tähenduse. Märksõnaga "kirjaoskus" tähistatakse tänapäeval suurt valdkonda moodsas maailmas toimetulekuks vajalikke intellektuaalseid põhioskusi.[4]
Kirjaoskus on olukorrakeskselt muutuva sisuga, kuna ühiskonna ootused kirjaoskusele muutuvad ajas ja tehniliste võimaluste arenedes. Gunther Kressi järgi edastatakse tänapäeval sõnumeid eri märgisüsteeme (pildiline, suuline, kirjalik, liikuv, žestiline) kombineerides ja tähendus tekib nende koosmõjul.[1]
Peale mitme suhtlusmooduse sisaldab uus kirjaoskus kahte olulist mõõdet: tehnilisust ja laiahaardelisust. Tehniline mõõde tähendab mitmesuguseid digiplatvorme (veebilehed, rakendused, programmid), kus ühel inimesel on ühe vahendiga võimalik rakendada mitut protsessi. Laiahaardelisuse all mõeldakse üleilmset võimalust ühte ja sama teksti koostöiselt luua, jagada ning toimetada. See tähendab, et tänapäeva keelekasutajal on võimalus suhelda mitmesuguste rakenduste vahendusel ning vahetada mõtteid üle kogu maailma. See võimaldab kaasata palju laiemat inimeste ringi, vähendamata suhtluskiirust. Selline argi- ja töösuhtlus on uus reaalsus ning selleks ettevalmistamine peaks olema koolihariduse osa.[1]
Mitmikkirjaoskus ja tekst
[muuda | muuda lähteteksti]Keeleteadlase Martin Ehala järgi on mitmikkirjaoskuse puhul teksti mõiste palju avaram, kui oleme harjunud: see võib olla paberile kirjutatud või hoopis audiovisuaalne, järgida elektroonilise meedia reegleid või kõiki võimalusi kombineerida. Sel juhul kasutatakse üht või mitut märgisüsteemi.[2]
Mitmikkirjaoskus tähendab oskust tegeleda mitmest modaalsusest koosnevate tekstidega, see annab pädevuse vastu võtta ja koostada multimodaalseid tekste. Mitmikkirjaoskuse arendamiseks on seega tarvilik märgata kõiki tähendusviise ning osata neid vastavalt mõtestada. Selleks pakub meile võimaluse metakeele teadvustamine. [5]
Mitmikkirjaoskuse arendamine ja selle õpetamise metoodika lähtub tekstist.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- kirjaoskus
- digitaalne kirjaoskus
- kriitilise lugemise oskus
- meediakirjaoskus
- multimodaalsus
- Gunther Kress
- Merilin Aruvee
- Martin Ehala
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Aruvee, M., Puksand, H. (2019). Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist: sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7 (2), 154-180. https://doi.org/10.12697/eha.2019.7.2.07
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ehala, M. Pragmaatilisema emakeeleõpetuse poole. Õpetajate Leht 13.02.2009. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090213.1.14
- ↑ Haridussõnastik http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=mitmikkirjaoskus&F=M&C06=et Vaadatud 29.04.2021
- ↑ Must, A., Must, O. (2007) Millist kirjaoskust vajab tänapäeva inimene? KVÜÕA Toimetised 8 (94−105). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2011/03/KVUOA_Toimetised_8-Must.pdf
- ↑ Cope, B., Kalantzis, M. (2009). New Learning : Elements of a Science of Education. Cambridge: Cambridge University Press.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aruvee, Merilin. Tekstikeskne keeleõpetus põhikoolis: teoreetiline taust, vastutuse jagamine ja metoodika Emakeele Seltsi aastaraamat 2017, 62, 9−37