Mina-sõnum
Mina-sõnum (ingl I message) on Thomas Gordoni loodud mõiste inimestevahelise suhtluse teoorias, mis tähistab selget eneseväljendust, kõige otsesemat ja selgemat teed ennast teistele arusaadavaks tegemisel.[1][2]
.jpg)
Selge eneseväljendus on Gordoni meetodi kohaselt kehtestava käitumise põhikomponent.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Keel on üks kõige võimsamaid kontakti loomise vahendeid. Inimesed on oma arvamustest, vajadustest jms teada andnud eri viisidel. Näiteks peeti kaua aega viisakaks hoiduda mina-sina-dialoogis rääkija ja kuulaja otsesest nimetamisest. Selle asemel kasutati (ja kasutatakse kohati veel tänapäevalgi) alistuvale käitumisele omaseid keelelisi vorme.
1960. aastatel peeti sõna mina sagedast kasutamist enesekesksuse näitajaks. Pärast seda on nii kõnes kui kirjas toimunud muutus, mille tulemusena endast mina-vormis rääkimine ja kirjutamine on saanud laialt levinud tavaks.[3]
Suhtlemise seisukohalt on esmatähtis saada mina-sina ootustes selgust kohe esimese kuulmise või lugemise ajal. (nt Mõtlen selle üle homseni, nii et sa võid praegu koju minna.)
Eesmärgid
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeva külluslikus infovahetuses soovitatakse mina-sõnumit kasutada, et tagada konkreetsus eelkõige :
- enda mõtete, vajaduste, tunnete jms väljendamiseks, nt ma katsetasin, ma ootan, mulle meeldib jne
- ennetavalt oma plaanidest teadaandmiseks, nt sel nädalavahetusel ei ole mind kodus
- vastuseks teise osapoole käitumisele
- positiivse mina-sõnumina, nt Mulle meeldib, et sa mulle tooli tõid. Sa laenasid mulle ilma küsimata konspekti, ma sain kiiremini õppima asuda, ma olen rõõmus.
- konfronteeruva ehk vastanduva mina-sõnumina, nt Mind häirib, kui sa mu jutule vahele räägid. Sa tulid kohtumisele pool tundi hiljem, ma kulutasin oma aega sind oodates, ma olen pettunud.
- vastuseks teise osapoole soovile
Mina-sõnum on täielik siis, kui ta kirjeldab toimuvat kolmest aspektist: teise osapoole käitumise kirjeldus, minu kahju / kasu sellega seoses, minu tunne.[1][6]
Enamik mina-sõnumeid loob rahuliku suhtlusõhkkonna. Tõenäoliselt on selliste sõnumite taustaks suhtlejate austus nii enda kui suhtluskaaslas(t)e suhtes, püüe hoida psühholoogilist võrdsust ja jõuda võit-võit-lahenduseni või vähemasti kompromissini.
Küll aga võib igapäevaelus märgata, kuidas erutuse korral, ajapuuduses jm põhjustel kõlavad sina-sõnumid: Kus sa olid nii kaua, ise lubasid juba kella viieks tulla! Sa peaksid vähem suitsetama / suitsetamise maha jätma! Sa ei tohi mulle kogu aeg selle tööjutuga peale käia – muudkui otsi ja otsi ja otsi! Enamik sina-sõnumeid kõlab ründavalt või süüdistavalt. Sõnumi vastuvõtjale võivad selline toon ja tekst kergesti mõjuda ebaõiglasena, nii et ta kas eemaldub solvunult (alistuv käitumine) või ründab vastu: aga sa ise ju... (agressiivne käitumine) ja tõenäoliselt puhkeb konflikt.
Näide sama teema väljendamise kohta:
- sina-sõnumina: Mis sul viga on!
- mina-sõnumina: Ma olen sinu pärast mures.
Peale mina-sõnumi kasutamist on soovitav teha väike paus, et teine osapool saaks reageerida.
Mina-sõnum on kõige otsesem ja selgem tee, et ennast teistele arusaadavaks teha. Mina-sõnumeid tasub kasutada, sest:
- need ei kõla ründavalt ja kui teist osapoolt ei alandata ega süüdistata, on ta oluliselt rohkem valmis oma käitumist muutma;
- osapooled annavad üksteisele teada, mida nad mõtlevad ja tunnevad, ning seeläbi muutub suhtlemine selgemaks ja avatumaks;
- väheneb hirm manipuleerimise ees ning tegelik üksteisega manipuleerimine, nt mõistaandmise või vihjamise kujul.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Mina-sõnumid saab jagada:[4][6]
- Teemale reageeringu alusel:
- teemat algatavateks, nt Ma loen praegu seda artiklit, mis sa eile soovitasid. Tahaksin seda sinuga arutada millalgi enne kella viit nii umbes pool tundi.
- vastavateks, nt Jah, mulle sobib minna kell kolm sinuga pooleks tunniks kohvi jooma, siis saame rääkida.
- Teise osapoole käitumisele reageeringu alusel:
- positiivseteks, nt Mulle meeldis sinu sõnavõtt tänasel koosolekul.
- negatiivseteks, nt Ma ei ole nõus sinu ettepanekuga, et lükkame otsustamise edasi.
- Soovile reageeringu alusel:
- nõustuvateks, nt Tulen hea meelega sinuga kontserdile
- keelduvateks, nt Ma ei tule täna trenni, olen nii väsinud.
Iga sõnaga mina algav lause ei pruugi olla mina-sõnum, nt Ma arvan, et sa oled lihtsalt laisk.
Mina-sõnum ja kuulamine
[muuda | muuda lähteteksti]Asudes mõttes koostama kehtestavat sõnumit (mina-sõnumit), on oluline kõigepealt kindlaks teha, kellel on probleem.[6] Seda mõistes selgub kohane suhtlustehnika: kas alustada teise osapoole kuulamisest või oma kehtestava mina-sõnumi väljaütlemisest. Kolmeosaline mina-sõnum on vaid üks, tavaliselt esimene osa muutuse protsessis.
Kehtestavas käitumises on mina-sõnumi vältimatu kaaslane aktiivne kuulamine.
Mina-sõnumi mõju suurendamine "käiguvahetuse" abil
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi mina-sõnumi ütleja hoiak on heatahtlik ja ta käitub väljapeetult kehtestavalt, võib käitumise muutmise soov teises osapooles esile kutsuda ebamugavust ja isegi teatud määral vaenulikkust. Et emotsionaalset temperatuuri enam mitte tõsta, on tark tema vastuväited ära kuulata ja ümber sõnastada, kuid seejärel oma sõnumit kindlameelselt korrata.[4] Seda suhtlustehnikat nimetatakse käiguvahetuseks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Gordon, T. (2000). Gordoni Perekooli materjalid.
- ↑ Gordon, Thomas. Origins of the Gordon Model. Gordon Training International.
- ↑ Gordon, T. (1970). Parent effectiveness training, P.E.T.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Bolton, R. (2005). Igapäevaoskused. Väike Vanker.
- ↑ Gordon, T. (2008). Parent Effectiveness Training: The Proven Program for Raising Responsible Children.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Gordon, T. (2003). Tõhus juht. Väike Vanker.