Michael Luiga
Michael Luiga (1. veebruar (vkj)/ 13. veebruar 1867 Uderna – 27. märts (vkj)/ 9. aprill 1915 Tartu) oli eesti vaimulik.
Ta õppis Tartus elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel 1875–1886 õppis ta Tartus gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1887–1892. Akadeemiliselt oli ta aastast 1887 Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Prooviaastal oli ta Paul Gerhard Adalbert Willigerode juures Tartu Maarja koguduses. Ordineeriti 13. septembril/25. septembril 1892 õpetajaks.
Oli aastatel 1892–1894 Tartu Maarja koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 1896–1902 oli Torma Maarja koguduse õpetaja, pidas jumalateenistusi ka Mustvees ja Lohusuus. Oli kahel korral Soomes sanatooriumiravil. Tagasi tulles sai kahel korral märkuse rekonvertiitidele (õigeusust pöördunutele) ametitalituste pidamise eest.
Lahkus ametist tervislikel põhjustel, elas aastatel 1905–1910 Nõo kihelkonnas Maanuse talus. Aastal 1910 asus elama Tartusse, kus ta aastal 1915 suri.[1][2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Michael Luiga vend oli psühhiaater Juhan Luiga.
Tema abikaasa oli koolijuhataja Elisabet Luiga.