Metsakodu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Metsakodu on eesti skaudilaager Rootsis.

Metsakodu asub Skaraborgi läänis, umbes 31 km Falköpingist Jönköpingi poole Utvängstorpi külas Tidani jõe idakaldal Hultarpi ja Klämmestorpi talude vahel. Lähimasse, Sandhemi raudteejaama on 10 km.[1]

Metsakodus on 24 suvemaja kokku 80 ööbimiskohaga ja telkimisplats 400 telkijale. Seal korraldatakse laste ja noorte, aga ka täiskasvanute laagreid, üritusi, kursuseid ja iga-aastane golfiturniir. Aastakümnete jooksul on Metsakodu külastanud üle veerand miljoni eestlase ja rootslase.

Metsakodu värav

Metsakodu juriidiliseks omanikuks on alates 1. novembrist 1964 Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis (Estniska Scoutledareföreningen).

Teeviit Metsakodu sissesõidul
Metsakodu peamaja ja kohvik Kringel

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Ilves rääkis Metsakodust kui ühest visioonist ja unistusest – eesti pagulasskautide omast laagripaigast kusagil Rootsis – esimest korda ühel sumedal augustiõhtul 1952 Stockholmi ääremail Drevvikeni järve kaldal toimunud II Eesti Skautide Maleva Rootsis suurlaagris lõkkeõhtul. "Unistus on luua kodumaata jäänud skaudipoiste oma püsilaagripaik, kus võiksime tunda endid kui kodus. Paik, mis oleks meile kodumaa asendajaks, kus võiksime püstitada oma telgid, kus võiksime uhkusega heisata oma rahvuslipu, mille all võiksime anda skauditõotuse: Kinnitades oma sõnaga annan pühaliku tõotuse, et täita oma kohust Jumala ja Eesti isamaa vastu, head teha oma ligemistele, truuks jääda skaudiseadustele ja iga päev nende järgi talitada."[2]

Eesti Skautide Malev tegi oma 7. aastakoosolekul 1953. aastal Uppsalas otsuse muretseda malevale oma püsilaager. Skauttöö Keskus, juhataja Gustav Ilves, Elmar Ojaste, H. Annik, Ilmar Loorand, Ivar Paljak, Ao Vaks, Heiner Erendi, O. Heinsoo ja Mati Soondra, said ülesandeks alustada Metsakodu eeltöid. Metsakodu Fond alustas 25. oktoobril 1953 Metsakodu osatähtede müüki, 30. oktoobril 1953 alustati aktsiooni "Käed külge oma Metsakodu hääks!", 15. detsembril 1953 tulid müügile loteriipiletid Metsakodu heaks.

Mitu lipkonda võttis nõuks püstitada kas mõni hoone või muu vajalik ehitis lipkonna püsiva mälestusmärgina. Mölnlycke "Kõu" ehitas palkidest nõutare, Boråsi "Põhjapojad" püstitasid kiige, Skene "Põhjakotkad" kooguga kaevu.

Metsakodu pidulik avamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuskivi Hiiemäel "Eesti skautlus ja gaidlus 50"

Metsakodu avamine ja sisseõnnistamine koos ülerootsilise Suvipäevaga toimus pühapäeval, 11. juulil 1954. Avamispäevale eelnes vanemskautide töölaager "Põrgupõhja" väikse haigiga 4.-10. juulini ja sellele järgnes Eesti Skautide Maleva Rootsis hundulaager 12.-18. juulini.

Avamisel osales üle tuhande inimese. Avamistalitus algas kell 11 signaalsarve heliga. Vabaõhu jumalateenistusel ja Metsakodu õnnistamisel teenisid õpetaja Elmar Tõldsepp ja preester Arbo Nael, kes mõlemad olid ise skaudid. Peokõne pidas Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi koondise juhataja skautmaster Arnold Gering. Avatud oli telkhotell, Võsabaar ja kohvik Kringel. "Laanelaadal" võis igaüks õnnerattal, märkilaskmises või potilöömisega õnne ja osavust proovida. Külakiigel sai kiikuda ja sadamasillalt üürida sõudepaate. Võisteldi võrkpallis, murdmaajooksus, köieveos ja kurnis. Vabaõhukontserdil esinesid Göteborgi Eesti Segakoor Harry Truusi juhatusel ja ühendatud rahvatantsijad. Suvepäev lõppes lõkkeõhtuga "lõkkevana" Ao Vaksi juhendamisel. Noortele jutustas sõjalugusid Vello Pekomäe.

Västeråsi Tasuja lipkond, Ain Treufeldti juhtimisel võitis Metsakodu aukilbi suurima panuse eest Metsakodu osatähtede müümisel ja "Käed külge" aktsioonis. Erilise austuse osaliseks said skaudijuhid Gustav Ilves ja Ilmar Loorand, kes juhtisid Metsakodu ostmise tegevust. Tänukirjad said Mihkel Kolumbus, Ilmar Kajandi, Elmar Võrno, Lars Oeselg, Arved Mägi, Eerik Haamer, Hugo Lepik, Otto Puusta ja Klämmestorpi mõisaomanik Berg, kes andis noortele kasutada mõisa maa-ala.

Metsakodu Sõprade Ring[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Skaudijuhtide Kogu ostis Metsakodu 1953. aastal, kuid laagris oli ka skautide sõpru. Seetõttu loodi 1959. aastal Metsakodu Sõprade Ring kui laagrit toetav organisatsioon.[3]

Metsakodu ehitus- ja arendustööd[muuda | muuda lähteteksti]

1954 – Nõutare

1955 – Künkatare

1957 – Maa juurdeost

1960 – Saun

1962 – Mälestustähis Hiiemäel ja 5 tamme

1967 – Maa juurdeost

1968 – Ranna kuivendamine, laagriköök

1969 – Viis lipkondade taret Põntsakule

1970 – Siht 75 – projekt Maailmalaager Metsakodu

1974 – Peamaja juurdeehitus

1974 – Roheline saal

1975 – Maailmalaager Metsakodu

1979 – Lembitu tare – Norrköpingi lipkond

1979 – Lasketare

1979 – Ränikiviküla

1979 – Tarbetare

1980 – Metsakiriku kellatorn ja kell

1980 – Maailmalaager Vikerkaare

1981 – Maa juurdeost

1987 – Raekoda

1993 – Laagriköögi ümberehitus Kodutareks

1996 – Lend Läände sisemine ümberehitus

1996 – 1998 Siseruumide uuendamine

1997 – Minigolf[4]

....

2018 – Köögi renoveerimine

Metsakodu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elmar Ojaste 18.10.1953 – 7.11.1954
  2. Ao Vaks 7.11.1954 – 18.9.1965
  3. Ilmar Loorand 18.9.1965 – 1.7.1976
  4. Arnold Pundi 7.7.1976 – 27.8.1983
  5. Jüri Bauman 27.8.1983 – 25.5.1987
  6. Evald Antsmaa 25.5.1987 – 7.5.1995
  7. Asta Sihiväli 7.5.1995 – 18.5.1997
  8. Peeter Tarkpea 18.5.1997 – ?
  9. Mait Kaaman 2012 ? – 2016
  10. Jüri Bauman 2017 – ...

Tegevused Metsakodus läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

Hundude-hellakeste laagrid[muuda | muuda lähteteksti]

1954 – Hundulaager "Eesti" 199 osavõtjat, juht Elmar Ojaste

1958 – Hundulaager "Peipsi" 118 osavõtjat, juht Sulev Nurmiste

1961 – Hundulaager "Kalevipoeg" 43 osavõtjat, juht Liis Kõll

1981 – Hellakeste-hundude laager "Luigejärve" 40 osavõtjat, juht T. Aadli

1986 – Hellakeste-hundude laager "Käbid-Kännud" 76 osavõtjat, juhid Lea Meerits ja Sven Tillu Hanson

Gaidide-skautide laagrid[muuda | muuda lähteteksti]

1954 – Salkade laager

1955 – Üksikskautide juubelilaager

1966 – Gaidide "Tuulepiiri" laager 82 osavõtjat, juht Merike Selli

1966 – Skautide "Varbola" laager 64 osavõtjat, juht Richard Norvell

1968 – Gaidide-skautide suurlaager "Uudismaa" 200 osavõtjat, juht Heiner Erendi

1969 – Üksikskautide "Vanemuise" laager 23 osavõtjat, just Asta Sihiväli

1971 – Gaidide- skautide "Naeratuste" laager 100 osavõtjat, juht Harald Sepp

1976 – Hellakeste-hundude-gaidide-skautide "Vändrametsa" laager 69 osavõtjat, juht Aino Miks

1977 – Salkade laager 35 osavõtjat, juht Mats Estonius

1979 – Gaidide-skautide laager "Käbiküla" 40 osavõtjat, juht Karin Päts

1981 – Gaidide-skautide laager, 27 osavõtjat, juht Georg Metsalo

1984 – Metsakodu juubelilaager

1986 – Gaidide-skautide "Metsapõue" laager, 85 osavõtjat, juht Sven Tillu Hanson

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gustav Ilves (2001). Metsakodu. Eesti pesapaik Rootsis. Lk 26. 
  2. Gustav Ilves (2001). Metsakodu. Eesti pesapaik Rootsis. Lk 8. 
  3. Jüri Helberg. Seekordne kevad on eriti tuleohtlik. Eesti Päevaleht (Rootsi) 2018, nr 11
  4. Gustav Ilves (2001). Metsakodu. Eesti pesapaik Rootsis. Lk 423. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]