Messeenia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Messeenia on tänapäeva Kreeka ja Vana-Kreeka maakond.

Messeenia Kreeka Peloponnesose poolsaarel

Vana-Kreeka[muuda | muuda lähteteksti]

Messeenia oli viljakas maakond Peloponnesose edelaosas. See piirnes idas Lakoonikaga.

Messeenia esiajalugu on vaid aimatav, peamiseks allikaks on müüdid. Igatahes asub seal liivane Pylos, kus valitses Nestor. See põletati maha, arvatavasti Nestori poegade ajal. Lossi raamatupidamine, mida peeti toorsavitahvlitel, põles tules kõvaks ja on alles, kuid ei ulatu kuigi kaugele tagasi, ilmselt ei säilitatud dokumente kaua. Messeenia haldus ja majandus on tuntud paremini kui ühegi teise tollase Kreeka riigi oma, ent kuninga nimi sealt ei ilmne – seda polnud muidugi vaja mainida.

8. sajandi teisel poolel eKr vallutasid Messeenia spartalased (Esimene Messeenia sõda), orjastasid sealsed elanikud ja muutsid nad helootideks (ainult osal õnnestus välja rännata või perioigi staatust saada). Umbes 7. sajandi keskel eKr puhkes helootide ülestõus. See andis spartalastele ajendi Teise Messeenia sõja alustamiseks. Liidus Argose ja Arkaadiaga õnnestus messeenlastel Aristomenese juhtimisel mitu korda lüüa sõjaliselt tugevamaid spartalasi. Pärast messeenlaste kindluse Hira langemist nende vabadusvõitlus vaibus. Osa elanikest rändas Messenesse. Kohalejäänud üritasid veel mitu korda tulemusteta spartalaste ülemvõimust vabaneda (helootide ülestõus 464 eKr, Kolmas Messeenia sõda).

Alates 369 eKr õnnestus Messeenial Teeba (Epameinondase) abiga saavutada sõltumatus.

146 eKr alistus Messeenia Rooma võimule.