Merisk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Merisk (perekond).

Merisk
Meriskid Lääne-Eesti rannikul
Meriskid Lääne-Eesti rannikul
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Merisklased Haematopodidae
Perekond Merisk Haematopus
Liik Merisk
Binaarne nimetus
Haematopus ostralegus
L., 1758
Meriski levila. Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi.
Meriski levila. Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi.

Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind. Pesitseb ka Eestis.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Meriskid omavad ulatuslikku areaali ja mererannikuid asustades on nad levinud suurele osale Euraasia ja Aafrika rannikutest ning paljudes Venemaa paikades pesitsevad nad suviti ka siseveekogude ääres.

Eesti territooriumil on meriskid tavalised keskmise arvukusega haudelinnud, keda kohtab rannikul ja Lääne-Eesti saartel. Meriski pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000 – 4000 paarile[2].

Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Põhilisteks elupaikadeks on vee lähedal paiknevad klibu- ja liivarannikud või madalad rohtunud ning kariloomade poolt kõvaks tallatud rannaäärsed alad.

Meriski munad

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Ta toiduks on väikesed molluskid ja vähilised. Ta avab molluskite karbid osavalt oma terava noka abil.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Emaslind muneb 2–4 muna, mida ta haub 24–27 päeva jooksul. Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päeva vanustena, kui nad on saanud lennuvõimelisteks.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Meriskil on mustade sulgedega kaetud pea, kael ja keha ülemine pool ning keha alaosa on valge. Iseloomulikuks on võrdlemisi pikk, kinaveripunane nokk. Jalad on roosakad.

Merisk kaalub tavaliselt 470–560 grammi ja on 40 cm kõrge.[3]

Noor merisk Osmussaarel

Merisk on Fääri saarte rahvuslind.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. BirdLife International (2008). Haematopus ostralegus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2008.
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
  3. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HAEOST.htm

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Merisk andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes
Pilte