Membraanipotentsiaal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Membraanipotentsiaal on rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani. Kõigil elusrakkudel on välis- ja sisekeskkonna vahel potentsiaalide vahe. Raku sees on elektriline laeng (ioonide kogusumma) negatiivsem kui rakust väljaspool.

Närvirakkude membraanipotentsiaal muutub depolarisatsiooni ja repolarisatsiooni käigus. Kui membraani sees, rakus ületab elektriline potentsiaal teatava läviväärtuse, algatab see kiire ja pidevalt suureneva depolarisatsiooni kuni rakk muutub korraks ‘seestpoolt positiivseks’ ja seejärel repolariseerub. (Repolariseerumine tähendab seda, et raku sisemine elektriline potentsiaal muudetakse samasuguseks nagu enne depolarisatsiooni, kus raku sees on negatiivne ja väljaspool rakku positiivne laeng.) Paljudel juhtudel repolarisatsioon jätkub, kuni rakk muutub ajutiselt hüperpolariseerituks, seejärel muutub membraanipotentsiaal aeglaselt normaalseks. Normaalse, puhkeseisundi hoidmiseks peab rakk aktiivselt energiat kulutama. Rakk kasutab puhkeseisundi membraanipotentsiaali loomiseks mitokondrites toodetud energiat, täpsemalt ATP molekuli keemilist energiat.