Mine sisu juurde

Osariik (Mehhiko)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Mehhiko osariikide loend)
Mehhiko osariigid

Mehhikos on osariik (estado) 1. järgu haldusüksuse tüüp. Riigis on 32 föderaaltasandi haldusüksust, millest 31 on osariigid ning üks pealinn México.[1][2][3][4]

Osariigid koosnevad valdadest. Pealinn koosneb linnaosadest, mis sarnanevad valdadega, kuid täidavad osaliselt teistsuguseid ülesandeid.[5]

Osariik Pealinn Suurim linn Pindala (km²)[6] Rahvaarv (2020)[7] Valdu Ühendriikidega
liitmise aeg
Aguascalientes Aguascalientes 5615,7 1 425 607 11 5. veebruar 1857[8]
Baja California Mexicali Tijuana 71 450,0 3 769 020 6 16. jaanuar 1952[9]
Baja California Sur La Paz 73 909,4 798 447 5 8. oktoober 1974[10]
Campeche San Francisco de Campeche 57 484,9 928 363 13 29. aprill 1863[11]
Chiapas Tuxtla Gutiérrez 73 311,0 5 543 828 124 14. september 1824[12]
Chihuahua Chihuahua Ciudad Juárez 247 412,6 3 741 869 67 6. juuli 1824[12]
Coahuila[a][b] Saltillo 151 594,8 3 146 771 38 7. mai 1824[12]
Colima[c] Colima Manzanillo 5626,9 731 391 10 12. september 1856[14]
Durango Victoria de Durango 123 364 1 832 650 39 22. mai 1824[12]
Guanajuato Guanajuato León de los Aldama 30 606,7 6 166 934 46 20. detsember 1823[12]
Guerrero Chilpancingo de los Bravo Acapulco de Juárez 63 595,9 3 540 685 81 27. oktoober 1849[15]
Hidalgo Pachuca de Soto 20 821,4 3 082 841 84 16. jaanuar 1869[16]
Jalisco Guadalajara 78 595,9 8 348 151 125 23. detsember 1823[12]
México osariik Toluca de Lerdo Ecatepec de Morelos 22 351,8 16 992 418 125 20. detsember 1823[12]
México linn[d] México 1494,3 9 209 944 16
(linnaosad)
29. jaanuar 2016
Michoacán Morelia 58 598,7 4 748 846 113 22. detsember 1823[12]
Morelos Cuernavaca 4878,9 1 971 520 36 17. aprill 1869[17]
Nayarit Tepic 27 856,5 1 235 456 20 26. jaanuar 1917[18]
Nuevo León[b] Monterrey 64 156,2 5 784 442 51 7. mai 1824[12]
Oaxaca Oaxaca de Juárez 93 757,6 4 132 148 570 21. detsember 1823[12]
Puebla Puebla de Zaragoza 34 309,6 6 583 278 217 21. detsember 1823[12]
Querétaro Santiago de Querétaro 11 690,6 2 368 467 18 23. detsember 1823[12]
Quintana Roo Chetumal Cancún 44 705,2 1 857 985 11 8. oktoober 1874[19]
San Luis Potosí San Luis Potosí 61 138,0 2 822 255 58 22. detsember 1823[12]
Sinaloa Culiacán Rosales 57 365,4 3 026 943 18 14. oktoober 1830[20]
Sonora[e] Hermosillo 179 354,7 2 944 840 72 10. jaanuar 1824[12]
Zacatecas Zacatecas Guadalupe 75 275,3 1 622 138 58 23. detsember 1823[12]
Tabasco[f] Villahermosa 24 730,9 2 402 598 17 7. veebruar 1824[12]
Tamaulipas[b] Ciudad Victoria Reynosa 80 249,3 3 527 735 43 7. veebruar 1824[12]
Tlaxcala Tlaxcala de Xicohténcatl San Pablo del Monte 3996,6 1 342 977 60 9. detsember 1856[21]
Veracruz Xalapa-Enríquez Veracruz 71823,5 8 062 579 212 22. detsember 1823[12]
Yucatán[g] Mérida 39 524,4 2 320 898 106 23. detsember 1823[12]
1 972 550 126 014 024
  1. Ühendriikidega liitudes Coahuila y Tejas.
  2. 2,0 2,1 2,2 Nuevo León, Tamaulipas ja Coahuila iseseisvusid de facto 1840. aastal Rio Grande Vabariigina, kuid ei saanud enda sõltumatust maksma panna, kuna vabadusvõitlejad said föderatsioonijõududelt lüüa.[13]
  3. Hõlmab ka Revillagigedo saari, mida hallatakse föderaalselt.
  4. México oli 29. jaanuarini 2016 liiduringkond.
  5. Ühendriikidega liitumise ajal Estado de Occidente ehk Sonora y Sinaloa.
  6. Tabasco osariik on Mehhikost kaks korda lahku löönud: esimest korda 13. veebruaril 1841 (taasliituti 2. detsembril 1842) ning teist korda 9. novembril 1846 (taasliituti 9. detsembril 1846).
  7. Ühendriikidega liitumise ajal Yucatáni Vabariik, millesse kuulusid ka Campeche ja Quintana Roo.[22] Oli aastatel 1841–1848 iseseisev riik.
  1. Agren, David (29. jaanuar 2015). "Mexico City officially changes its name to – Mexico City". The Guardian. Vaadatud 30. jaanuaril 2016.
  2. El Diario de México. "La Ciudad de México no será estado, sino entidad federal autónoma" (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 29. veebruaril 2016.
  3. "Artículo 43 de la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos" (PDF).
  4. "DF no es el estado 32, aclaran legisladores". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2020.
  5. "Constitution of Mexico City" (PDF) (hispaania). Gobierno de la Ciudad de México. Vaadatud 8. veebruaril 2021.
  6. "México en cifras - Medio Ambiente - Superficie continental" (hispaania). INEGI. Jaanuar 2016. Vaadatud 12. veebruaril 2021.
  7. "Censo de Población y Vivienda 2020 - SCITEL" (hispaania). Vaadatud 26. jaanuaril 2021.
  8. "Historical Summary of Aguascalientes" (hispaania). Gobierno del estado de Aguascalientes. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  9. "Transformación Política de Territorio Norte de la Baja California a Estado 29" (hispaania). Gobierno de Baja California. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  10. "44 Years Ago, Baja California Sur and Quintana Roo became States" (hispaania). Gobierno de México. Vaadatud 6. veebruaril 2021.
  11. "156th Anniversary of Campeche's Statehood" (hispaania). INAFED. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  12. 12,00 12,01 12,02 12,03 12,04 12,05 12,06 12,07 12,08 12,09 12,10 12,11 12,12 12,13 12,14 12,15 12,16 12,17 12,18 "Las Diputaciones Provinciales" (PDF) (hispaania). Lk 15.
  13. "República de Río Grande, el País que no pudo ser" (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2010. Vaadatud 16. juunil 2015.
  14. "Universidad de Colima". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. august 2010. Vaadatud 16. juunil 2015.
  15. "Commemorating the 169th Anniversary of Guerrero's Statehood" (hispaania). Gobierno de México. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  16. "History of the state of Hidalgo" (hispaania). INAFED. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2021. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  17. "History of Morelos" (hispaania). Gobierno del estado de Morelos. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  18. "Anniversary of Nayarit's Statehood" (hispaania). Gobierno de México. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  19. "Historia de Quintana Roo" (hispaania). Gobierno del Estado de Quintana Roo. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2021. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  20. "500 años de México en documentos" (hispaania). Biblioteca Garay.
  21. "History of Tlaxcala" (hispaania). Congreso del estado de Tlaxcala. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  22. "La historia de la República de Yucatán". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2017. Vaadatud 6. oktoobril 2022.