Mine sisu juurde

Maxim Bilovitskiy

Allikas: Vikipeedia
Maxim Bilovitskiy (2015)

Maxim Bilovitskiy (sündinud 8. novembril 1992) on Eesti juutuuber ja teadusfotograaf.

Maxim Bilovitskiy tegemas keemiakatset "Barking Dog" ('haukuv koer') 2014. aastal

Ta on pärit Maardust. 2011. aastal lõi ta venekeelse keemiakatsete videokanali Thoisoi. Tema keemiakatseid vaadatakse YouTube'is iga päev üle 80 000 korra.[1] Novembriks 2018 on tema üle 118 miljoni vaatamist kogunud kanalit tellinud üle 976 000 huvilise[2]. Tema harrastuse põhieesmärk on teaduse populariseerimine ja õppevideote loomine.[3] 2014. aastal lõi ta ingliskeelse keemiakatsete videokanali Thoisoi2 (2018. aasta veebruari seisuga 309 000 tellijat ja 35,8 miljonit vaatamist)[4].

Venemaa suurimaid kirjastusi AST avaldas 2017. ja 2018. aastal Bilovitskiy keemiakatsete teemalised raamatud.

2014. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna toidutehnika ja tootearenduse erialal bakalaureusekraadiga. 2016. aastal kaitses ta TTÜ Toiduainete instituudis magistrikraadi (magistritöö "Antifriisvalkude ja oligosahhariidide mõju jää rekristallisatsioonile jäätises").[5][6]

Teadusfotograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta Eesti teadusfoto võistlusel pälvis ta fotoga osaliselt lahustatud magneesiumi ja alumiiniumi sulamist parima TTÜ tudengi eripreemia.[7]

2015. aastal valiti tema videofail ülijuhi omadustest Eesti teadusfoto konkursil parimaks kategoorias "Teised meediafailid", tema foto laktoosi kristallidest sai mikroskoobifotode kategoorias II preemia.[8] 2016. aasta märtsis võistlesid Eesti parimad teadusfotod üleeuroopalisel teadusfoto konkursil. Siin sai tema ülijuhi omadusi tutvustav video esikoha kategoorias "Teised meediafailid". Selles kategoorias hinnati fotode asemel audio- ja videofaile ning arvutiga loodud pilte (teise koha sai Eesti esindaja Tavo Romanni meediafail).[9]

2017. aasta Eesti teadusfoto võistlusel võitis Bilovitskiy taas esikoha kategoorias "Mittefotofailid". Sel korral tõi võidu video veepiisa külmumisest temperatuuril –180 °C. Sarnaselt 2015. aastaga tuli kategooriavõit ka ülemaailmsel teadusfoto võistlusel (varasem üleeuroopaline võistlus oli vahepeal laienenud).[10][11]

Bilovitskiy võitis 2021. aasta Eesti teadusfoto võistlusel esikoha mittefotofailide kategooris videoga Wilsoni pilvekambrist[12] ning sama video võitis esikoha ka rahvusvahelises finaalis[13].

Tema videod YBCO ülijuhist ja veetilga jäätumisest on ühtlasi pääsenud Wikimedia Commonsi aasta pildi valimisel finaali.[14][15]

  • 2015 – "Teadusfoto 2015" – II preemia kategoorias "Mikroskoobipildid"
  • 2015 – "Teadusfoto 2015" – I koht kategoorias "Teised meediafailid"
  • 2016 – Euroopa teadusfoto konkursil I koht kategoorias "Teised meediafailid"
  • 2017 – "Teadusfoto 2017" – võitja kategoorias "Mittefotofailid"
  • 2018 – Wiki Science Competition 2017 – võitja kategoorias "Mittefotofailid"
  • 2019 – "Teadusfoto 2019", žürii tunnustus üldkategoorias ja mittefotofailide kategoorias
  • 2020 – Wiki Science Competition 2019 – žürii tunnustus kategoorias "Mittefotofailid"
  • 2021 – Eesti teaduse populariseerimise auhind, ergutuspreemia kategoorias "Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)"
  • 2021 – "Teadusfoto 2021" – võitja kategoorias "Mittefotofailid"
  • 2022 – Wiki Science Competition – võitja kategoorias "Mittefotofailid" ja žürii tunnustus samas kategoorias[16]
  • 2023 – "Teadusfoto 2023" – võitja kategoorias "Mittefotofailid"[17]
  • 2017 – Максим Биловицкий. "ThoiSoi. Увлекательная химия металлов и их соединений". Москва: АСТ, ISBN 978-5-17-102535-9 (176 lk)
  • 2018 – Максим Биловицкий. "ThoiSoi. Занимательная химия. Кристаллы, газы и их соединения". Москва: АСТ, ISBN 978-5-17-983045-0 (208 lk)
  • 2021 – Максим Биловицкий. "ThoiSoi. Химия в опытах и экспериментах: газы и растворы". Москва: АСТ, ISBN 978-5-17-134961-5 (192 lk)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]