Martin Tenneberg

Martin Tenneberg VR II/3 (23. oktoober 1895^[1] (ebaõigelt ka 1896^[2]) Tõrma küla, Rakvere vald, Virumaa – 8. märts 1919 Nedsaja küla lähedal, Petseri vald, Petserimaa) oli Eesti sõjaväelane (lipnik).

Varasem elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli väikekohapidaja ainus poeg^[3], õppis Tõrma külakoolis ja Rakvere linna kõrgemas algkoolis. Kooli lõpetanud, asus ta Virumaa rahvakoolide inspektori sekretäri ja asjaajaja kohale.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

7. augustil 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke Esimeses maailmasõjas. Märtsis 1916 saadeti ta Kiievisse sõjakooli, mille lõpetades ülendati lipnikuks oktoobris 1916 ja määrati teenima Tsarskoje Selosse. Juulis 1917 saadeti ta rindele Jēkabpilsi alla.

Novembris 1917 organiseeris ta Tartus eesti üksuseid ja jaanuaris 1918 organiseeris ta Rakveres 4. Eesti jalaväepolku. Saksa esimese okupatsiooni ajal elas isatalus ja organiseeris Rakvere vallas Kaitseliitu.

Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Ta osales rahvaväelasena Vabadussõjas laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 ja laiarööpmelisel soomusrongil nr 2. 22. detsembril 1918. aastal sai ta lahingus haavata ja oli 1. sõjaväe haigemajas Tallinnas.

13. jaanuaril 1919 asus ta uuesti teenistusse, alates 18. veebruarist 1919 laiarööpmelise soomusrong nr 2 peale ja määrati selle 1. dessantroodu ohvitseriks. Langes lõunarindel 8. märtsil 1919 lahingus Nedsaja küla all Petseri läheduses.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1920, 5. märts – Vabadusristi II liigi 3. järk

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tema kalmule Tõrma kalmistul rajati 1935. aastal mälestussammas, mis avati pidulikult 10. juunil 1935. Samba valmistasid kiviraiujad vennad Kajakud Rakverest. Raha selleks saadi Rakvere vallavalitsuselt, seltsidelt ja ühingutelt ning Martin Tennebergi vanematelt.

17. augustil 1998 tunnistati Martin Tennebergi hauatähis kunstimälestiseks.^[4]