Martin Nurk (kommunist)

Allikas: Vikipeedia
Martin Nurga hauatähis Rahumäe kalmistul

Martin Nurk (1904 – 1930 Tallinn) oli Tallinna õpetajate seminari õpilane[1] ja EKNÜ aktivist, kes arreteeriti 1924. aastal lendlehtede levitamise eest ning suri kuus aastat hiljem vanglas.

Nurk oli kommunistlikku tegelase Ida Potteri kuller.[2]

23. augustil 1924 tabati Nurk politseikordniku poolt Mardi tänaval Tallinnas, kui ta oli tulnud põrandaalusest trükikojast lendlehtedega.[2] Kui Nurka kinni pidada püüti, üritas ta politseinikku pussiga lüüa.[1]

Nurk anti sõjaväljakohtu alla, mis mõistis ta 24. augustil eluks ajaks sunnitööle.[1] Nurk suri 1930. aastal südamerabandusse.[3]

Nurk on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Kuni 1975. aastal paigaldati hauale dolomiitplaat kõrgreljeefse raudus mehe kujuga (kujur Aili Aava).[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Kommunistliste lendlehtede laialilaotaja eluks ajaks sunnitööle mõistetud. Kooliõpilane kommunistide teenistuses". Postimees, 27. august 1924, lk 5
  2. 2,0 2,1 "1. detsembri järelkajad. Vähemad mässutegelased kohtu ees". Kaja, 29. september 1925, lk 7
  3. "Waatamata rasketele metsikutele tingimustele, hoiawad eesti poliitvangid türmides võitluse meeleolu alal. Teateid elust valge Eesti türmides". Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, 20. september 1931, lk 4
  4. Karl Laane. "Tallinna kalmistud". Lk 176–177

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Võitlus kestab... // Trellide taga. Mälestusi ja dokumente eesti kommunistide võitlusest kodanlikus vanglas. Koostanud Karl Martinson. Tallinn 1962. Lk 638–665, siin lk 648–649

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]