Martin Andersen Nexø

Allikas: Vikipeedia
Martin Andersen Nexø
Sünniaeg 26. juuni 1869
Kopenhaagen
Surmaaeg 1. juuni 1954 (84-aastaselt)
Dresden
Amet kirjanik, autobiograaf
Autogramm

Martin Andersen Nexø (26. juuli 1869 Kopenhaagen1. juuni 1954 Dresden) oli taani kirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Nexø sündis väga vaeses Kopenhaageni slummis. Ta oli pere üheksast lapsest vanuselt neljas. Tema müürsepast isa oli alkohoolik ning ema Mathilda Mainz oli saksa sepa tütar.

Kui ta oli kaheksa-aastane, kolis perekond Nexø linna Bornholmi saarel. Aastal 1894 liitis ta linna nime oma nimele.

Kuna pere oli väga vaene, siis kooli sai ta minna vaid Nexø patrooni rahalise toetusega. Nooruses töötas Martin Andersen Nexø talus, olles seal karjane, siis veel kingsepa õpipoisina ja müürsepa abilisena Bornholmi saarel.

Martin Andersen Nexø 1951. aastal

18941896 reisis ta Hispaaniasse ja Itaaliasse, kus oli saapaparandaja abiline. Naasnud Taani, töötas ta ehitusel kandja ja töölisena. Selle aja jooksul oli temast saanud sotsialist.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Varjud" (1898, novellikogu)
  • "Elu hinnaga" (1899, romaan)
  • "Ema" (1900, romaan)
  • "Franki perekond" (1901, romaan)
  • "Mutimullahunnikud" (1922–1926, kolmeköiteline novellikogu)
  • "Vallutaja Pelle" (1906–1910, kaheköiteline romaan; eesti keeles mõlemad köited sarjas "Suuri sõnameistreid" 1957, tõlkijad E. Prenzlau, R. Paavel ja Henrik Sepamaa)
  • "Inimlaps Ditte" (1917–1921, romaan; eesti keeles 1962, tõlkija Henrik Sepamaa)
  • "Tühjade kohtade reisijad" (1921, novellikogu; eesti keeles sarjas Loomingu Raamatukogu 1958, tõlkija Henrik Sepamaa)
  • "Morten Punane: Mälestusromaan" (eesti keeles sarjas "XX sajandi raamat" 1965, tõlkija Henrik Sepamaa)

Kogu "Mälestused" koosneb neljast raamatust

  • "Väikemees" (1932)
  • "Lageda taeva all" (1935)
  • "Võõraste seas" (1937)
  • "Teekonna lõpp" (1939)

Triloogia "Morten Punane" romaanid

  • "Eikellegimaal" (1945)
  • "Kadunud sugupõlv" (1948)
  • "Jeanette" (1957, lõpetamata romaan, ilmus postuumselt)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]