Marion Bartoli
 | |
| Isikuandmed | |
|---|---|
| Riik | Prantsusmaa |
| Sünniaeg | 2. oktoober 1984 |
| Sünnikoht | Le Puy en Velay |
| Pikkus | 170 cm |
| Kaal | 63 kg |
| Sportlaskarjäär | |
| Profikarjääri algus | 2000 |
| Auhinnaraha | 11 019 184 $ |
| Üksikmäng | |
| Tulemused (võit–kaotus) | 489-297 |
| Turniirivõidud | 5 WTA; 6 ITF |
| Kõrgeim koht edetabelis | 7. (30. jaanuar 2012) |
| Suure slämmi turniirid üksikmängus | |
| Austraalia | veerandfinaal (2009) |
| Prantsusmaa | poolfinaal (2011) |
| Wimbledon | võit (2013) |
| USA | veerandfinaal (2012) |
| Paarismäng | |
| Tulemused (võit–kaotus) | 117-82 |
| Turniirivõidud | 3 WTA; 1 ITF |
| Kõrgeim koht edetabelis | 15. (5. juuli 2004) |
| Andmeid on viimati muudetud 15. august 2013. | |
Marion Bartoli (sündinud 2. oktoobril 1984 Ülem-Loire'i departemangus Le Puy-en-Velays) on Prantsusmaa tennisist.
14. augustil 2013 teatas ta oma sportlaskarjääri lõpetamisest.[1]
12. augusti 2013 seisuga oli Bartoli WTA edetabelis 7. kohal. See on tema karjääri parim koht.
Bartoli on korsika päritolu.[2][3] Tema isa Walter oli arst ja tema ema Sophie on meditsiiniõde. Marionil on vanem vend, kes on sõjaväelane.
Marion hakkas tennist mängima 6-aastaselt. Kui ta 2001 elukutseliseks hakkas, loobus isa tööst arstina ja hakkas tema treeneriks.
Täiskasvanute turniire hakkas ta mängima 16-aastaselt, esialgu noorteturniiridega vaheldumisi. Sel aastal võitis ta USA lahtised meistrivõistlused neidudele, alistades finaalis Svetlana Kuznetsova 4:6, 6:3, 6:4. Aasta lõpuks oli ta maailma neidude edetabelis 3. ja naiste edetabelis 304. kohal.
2002. aastal saabus USA lahtistel tema senise karjääri tipptulemus. Ta oli maailma 231. reket ja saanud turniirile vabapääsmega. Esimeses ringis kohtus ta endise maailma esireketi ja USA lahtiste võitja Arantxa Sánchez Vicarioga, kes oli asetatud 25. numbrina. Bartoli võitis 6:3, 6:1. Teises ringis võitis ta Paraguay tennisisti Rossana de los Riose, kes oli sel ajal maailma number 70, kolmes setis. Kolmandas ringis kohtus ta järgmise endise maailma esireketi ja USA lahtiste võitja Lindsay Davenportiga ja seekord kaotas 6:3, 6:1. See võit tõstis teda maailma edetabelis sadakond kohta ja aasta lõpul oli ta WTA 104. number.
Marion Bartoli on kahel korral mänginud suure slämmi turniiri finaalis. 2007. aasta Wimbledoni turniiri finaalis kaotas ta Venus Williamsile tulemusega 4:6, 1:6. 2013. aastal alistas ta finaalis 6:1, 6:4 Sabine Lisicki ja võitis oma esimese suure slämmi turniiri. 2009 jõudis ta Austraalia lahtistel poolfinaali, kus kaotas Vera Zvonarjovale 3:6, 0:6. 2011 jõudis ta Prantsusmaa lahtistel poolfinaali.
Bartoli on paarismängus mänginud 7 WTA turniiri finaalis. Neist 3 on ta võitnud ja 4 kaotanud. Tal pole olnud kindlat paarilist: iga kord on tal finaalis olnud erinev paariline. simest korda jõudis ta finaali 9. veebruaril 2003 Pariisis koos Stéphanie Cohen-Aloroga, aga nad kaotasid Austria–Šveitsi paarile Barbara Schett – Patty Schneider 6:2, 2:6, 6:7 (5:7). Kolmas finaal tõi võidu: 11. aprillil 2004 võitis ta Casablancas koos Émilie Loit'ga Belgia–Sloveenia paari Els Callens – Katarina Srebotnik 6:4, 6:2. Pärast 8. jaanuari 2007 Sydney turniiri pole ta paarismängus finaali jõudnud.
Bartoli on üksikmängus mänginud 18 WTA turniiri finaalis. Neist 7 on ta võitnud ja 11 kaotanud. Esimest korda jõudis ta finaali 7. jaanuaril 2006 Aucklandis ja kohe tuli võit Vera Zvonarjova üle 5:2, 6:2.
Bartoli on olnud aasta lõpus WTA edetabelis 50 parema hulgas alates 2004. aastast ja 20 hulgas alates 2006. aastast. Parim aastalõpukoht on 9. 2011. aastast.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Šokk tennises: Wimbledoni tänavune võitja tegi ootamatult karjääriga lõpparve
- ↑ "Official Site of Roland Garros". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2010. Vaadatud 13. aprillil 2010.
- ↑ L'Express