Maria Teiverlaur

Allikas: Vikipeedia

Maria Teiverlaur (sündinud 14. septembril 1955 Viljandis) on eesti psühholoog ning aime- ja lastekirjanik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Maria Teiverlaur lõpetas 1971. aastal Viljandi III 8-klassilise Kooli, 1974. aastal Viljandi C. R. Jakobsoni nim. I Keskkooli ja 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna psühholoogia eriala. 1992. aastal sai psühholoogiateaduste kandidaadi kraadi Peterburis V. M. Behterevi nim. Psühhoneuroloogia Teaduslikus Uurimisinstituudis teemal "Neurootiliste ja endogeensete depressiivsete häiretega haigete ajataju uurimine raviprotsessis" (juhendaja med. dokt. prof. V. A. Tašlõkov). Täiendanud end Eestis, Venemaal, Rootsis, Hollandis ja Leedus.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1979–2002 töötanud Jämejala Psühhiaatriahaiglas meditsiinipsühholoogina, sealsamas 1992–2002 ka psühholoogiakabineti juhataja. Aastatel 1994–2013 oli Viljandi Kultuurikolledži psühholoogiaõppejõud, samas 1997–2002 dotsendi ametikohal. 1997–2000 õpetanud Majandusõiguse ja Poliitika Instituudis psühholoogiat. 2000–2001 Akadeemia Nord erakorraline dotsent, 2001–2003 erakorraline professor, 2003–2010 dotsent ja sealsamas aastatel 2008–2010 psühholoogia- ja kommunikatsiooniteaduskonna prodekaan. 2010–2011 Tallinna Ülikooli psühholoogiainstituudi dotsent. 2004–2012 töötanud ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühholoogina. Tartu Ülikooli lektor 2012–2015. Aastatel 2012–2018 töötanud Viljandi Kaare Kooli ja A.Kitzbergi nim. Gümnaasiumi psühholoogina. Aastast 2015 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia külalisõppejõud. Täiendkoolitusi viinud läbi enamasti toimetuleku ja biblioteraapia teemal. Biblioteraapiat teostanud Viljandi Vaimse Tervise Päevakeskuses Singel alates aastast 2015.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Teiverlauri peamised uurimisteemad on olnud depressioon ja ajataju, ego kaitsemehhanismid ja toimetulek, biblioteraapia. Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 magistritöö ja umb 60 bakalaureusetööd. 2004. aastal õpetas ta biblioteraapiat Oulu Kõrgemas Polütehnikumis rahvusvahelise õpetajate vahetusprogrammi Erasmus raames.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on 2006. aastast Eesti Autorite Ühingu ja 2009. aastast Eesti Kliiniliste Psühholoogide Seltsi liige.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mõtteveski" (1992)
  • "Sibul silmas" (1995)
  • "Sügiseraamat" (1995)
  • "Talveraamat" (1995)
  • "Kevaderaamat" (1996)
  • "Suveraamat" (1996)
  • "Stressi teejuht" kaasautor (1997)
  • "Depressiooni ABC" (1998)
  • "Mis on kognitiiv-käitumisteraapia?" (2000)
  • "Ego kaitsemehhanismid" (2003)
  • "Koduõues tare taga" (2004)
  • "Sõnade helinad" (2006)
  • "Luuleteraapia" (2007)
  • "Empaatia areng ja arendamine lapsel" (2010)
  • "Minu kodumaa" (2018)

Teadusartikleid on ilmunud Tartu Ülikooli Toimetistes, Akadeemia Nord Toimetistes, V. M. Behterevi nim. psühhiaatria ja meditsiinipsühholoogia ajakirjas, ajakirjas Journal of Media Psychology jm. Tema populaarteaduslikke artikleid on avaldatud perioodikas ja ta on kirjutanud ka aimeraamatuid. Avaldanud lastekirjandust, aforisme, koduloolisi kirjutisi. 1990–1996 Sakala Kalendri toimkonna liige.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon 4. köide, Sar-Y.
  • Maria Teiverlaur. Helina Aasa uurimistöö Valuoja Põhikoolis (1996). Viljandi Muuseumi raamatukogu. [Sakala, 16. VIII 1994.]
  • Valuoja kooli lapsed. Viljandi. 2011, 92–94. [Sakala 17. XI 2001.]
  • Kõik on kokku elu lugu. C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium 1908–2008. Viljandi, 2011, 144–145.
  • Mälestusi Viljandi Kultuurikoolist 1971–2001. Viljandi. 2017, 312–313.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]