Margaret Clarke

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
"Irish Free State Butter, Eggs and Bacon for our Breakfasts" ("Iiri Vabariigi või, munad ja peekon meie hommikusöögiks")

Margaret Clarke (neiupõlvenimega Margaret Crilley; 29. juuli 1888 Newry, Põhja-Iirimaa31. oktoober 1961 Dublin, Iirimaa) oli iiri portretist, Hibernia Kuningliku Akadeemia liige.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Margaret Crilley oli üks Patrick Crilley kuuest lapsest.[2] Tema sünnipäevaks öeldakse tavaliselt 29. juuli 1888, ehkki kohalikud andmed seda ei kinnita.[3] Algul õppis ta Newry tehnikakoolis koos õe Maryga ning kavatses saada õpetajaks,[3] kuid 1905. aastal võitis Margaret stipendiumi Dublin Metropolitan School of Arti.[4] Seal õppis ta William Orpeni juures, kes pidas Margareti paljutõotavaks tudengiks.[3] Ta lõpetas õpingud 1911. aastal kunstiõpetaja kutsetunnistusega ning alustas tööd Orpeni assistendina.[2]

1914. aastal abiellus Margaret kaasõpilase Harry Clarke'iga, üllatades oma peret ja tuttavaid.[5] Noorpaar kolis korterisse aadressil North Frederick Street 33. Nad said kolm last: Michael, David ja Ann.[1] Harry vend Walter abiellus 1915. aastal Margareti õe Maryga.[6] Abikaasa surma järel 1931. aastal sai Margaret Clarke'ist Harry Clarke'i Vitraažistuudio direktor.[4] Clarke suri Dublinis 31. oktoobril 1961 ning on maetud Redfordi surnuaiale Greystonesis Wicklow' krahvkonnas.[1] Tema sünnikohta Newrys tähistab sinine mälestustahvel.[7]

Kunstilooming[muuda | muuda lähteteksti]

Emsakordselt esines Margaret Clarke Iiri Kuningliku Akadeemia näitusel 1913. aastal.[3] Järgnenud 40 aasta jooksul kuni 1953. aastani esitas ta näitustele üle 60 teose, millest enamik olid portreed.[8] Teiste seas tellisid Clarke'ilt oma portreed Dermod O'Brien, president Éamon de Valera, peapiiskop McQuaid ja Lennox Robinson.[9][8] Clarke veetis palju aega Arani saartel koos oma abikaasa ja kunstnik Seán Keatinguga[9], millest sündis arvukalt maastikumaale ja väiksemaid visandeid.[9]

1939. aastal kirjutas üks kriitik, et Clarke'i "silmapaistvates joonistustes on isikupära tabatud mõne kiire säästliku joonega".[4] Elu jooksul võitis Clarke mitmeid auhindu, sealhulgas Tailteanni kuld-, hõbe- ja pronksmedali 1924. aastal ning Tailteanni pronksmedali 1928. ja 1932. aastal.[9] 1926. aastal valiti ta Iiri Kuningliku Akadeemia assotsieerunud liikmeks ning 1927. aastal täisliikmeks.[2] Kui 1943. aastal rajati Iiri Kaasaegse Kunsti Näitus (Irish Exhibition of Living Art), määrati Clarke selle täitevkomitee liikmeks.[9] Tema töid leidub paljudes muuseumides ja galeriides, näiteks Iiri Rahvusgaleriis (National Gallery of Ireland), The Hugh Lane'is, Crawfordi Kunstigaleriis, Ulsteri Muuseumis, Limericki Linna Kunstigaleriis (Limerick City Gallery of Art), Limericki Ülikooli Riiklikus Autoportreekollektsioonis (National Self Portrait Collection)[9] ning Iiri Kolleegiumis Roomas.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Clarke, Frances (2009). "Clarke (Crilley), Margaret". peatükis McGuire, James; Quinn, James. Dictionary of Irish Biography. Cambridge: Cambridge University Press. 
  2. 2,0 2,1 2,2 Pyle, Hilary. "Margaret Clarke RHA". Hidden Gems and Forgotten People. Vaadatud 5. mai 2015. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Pyle, Hilary (2007). "Darling Margaret: A Look at Orphen's Favourite Pupil". Irish Arts Review. Spring. Vaadatud 5. mai 2015. 
  4. Costigan, Lucy. "Harry Clarke - Biography". Harry Clarke. Vaadatud 5. mai 2015. 
  5. Costigan, Lucy; Cullen, Michael (2010). Strangest Genius: The Stained Glass of Harry Clarke. Dublin: The History Press Ireland. p. 16. ISBN 9781845889715. 
  6. "Margaret Clarke blue plaque in Newry". Blue Plaque Places. Vaadatud 5. mai 2015. 
  7. 8,0 8,1 Devlin, Patrick. "Margaret Clarke (1888 - 1961): Artist". The Dictionary of Ulster Biography. Vaadatud 5. mai 2015. 
  8. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 "Margaret Clarke RHA (1888-1961)". Encyclopedia of Visual Artists in Ireland. Visual Arts Cork. Vaadatud 5. mai 2015. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]