Mine sisu juurde

Marcellin Marbot

Allikas: Vikipeedia
Marcellin Marbot

Jean-Baptiste Antoine Marcelin Marbot, tuntud kui Marcellin Marbot (prantsuse [maʁsølɛ̃ maʁbo]; 18. august 1772 Altillac, Corrèze'i departemang16. november 1854 Pariis) oli prantsuse sõjaväelane (diviisikindral) ja memuarist.

Marcellin Marbot sündis sõjaväelase, hilisema Prantsuse revolutsioonisõdadest osavõtja ja diviisikindraliks ülendatud Jean-Antoine Marbot' (1754–1800) perekonnas.

Isa jälgedes sõjaväelaseks saanud Marcellin Marbot paistis silma 1805. aastal Austerlitzi lahingus. 1811. aastal sai ta koloneliks. 1812. aasta Venemaa kampaanias oli jäägripolgu komandör. 1813. aastal võttis osa Leipzigi lahingust.

1813. aastal sai Marcellin Marbot paruni tiitli (baron de l'Empire).

Saja päeva ajal liitus taas Napoleoniga. Waterloo lahingus (1815) oli husaaripolgu komandör.

Juulimonarhia ajal jätkas Marbot sõjaväelase karjääri: 1830. aastal ülendati brigaadikindraliks ja 1836. aastal diviisikindraliks.

1845. aastal nimetas kuningas Marcellin Marbot' peeride koja liikmeks, kuid juba 1848. aastal eemaldus Marbot lõplikult ühiskondlikust elust.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Remarques critiques sur l'ouvrage de M. le lieutenant-général Rogniat, intitulé : Considérations sur l'art de la guerre. (1820)
  • De la nécessité d'augmenter les forces militaires de la France ; moyen de le faire au meilleur marché possible. (1825)
  • Mémoires. (1891)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]