Kesasilmik
| Kesasilmik | |
|---|---|
 Kesasilmik (Maniola jurtina) | |
| Kaitsestaatus | |
|
LC (IUCN) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
| Sugukond |
Koerlibliklased Nymphalidae |
| Perekond |
Pajuliblikas Nymphalis |
| Liik |
Kesasilmik |
| Binaarne nimetus | |
|
Maniola jurtina Linné 1758 | |
Kesasilmik (Maniola jurtina) on silmiklaste sugukonda koerliblikaliste perekonda kuuluv liik.[1] Tema pruunidel tiibadel on oranžid alad, mille mustreid täiustavad iseloomulikud tumedad silmlaigud.[2]
Kesasilmik on laialt levinud liblikas, kelle areaal ulatub Vahemerest Skandinaavia ja Soome lõunaosani.[1] Kesasilmik on ka Eestis väga tavapärane päevaliblikas[3], kelle mahedates toonides värvunud valmikuid on näha lendamas kesksuvel metsaäärtes ja ka lagedamatel aladel.[1]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Kesasilmik on keskmist kasvu liblikas.[3] Tema tiibade siruulatus jääb vahemikku 37–49 mm.[1]
Tiibade esikülg on isastel ühtlaselt pruuni tooni, eestiiva tipuosas asub üks põhivärvusest tumedam silmlaik, mis on väikese heleda tuumaga. Eestiiva kesksulu ja tagaserva vahele jääb avar lõhnasoomuste ala, mis tavaliselt on tiiva põhivärvusest tumedam. Emastel on tiibade ülakülg samuti pruuni värvi, eestiiva välisala on laialt kollast kuni oranži värvi. Sageli kohtab isendit, kelle keskala on kannaosast natuke heledam. Eestiiva tipuosas paikneb üks valge tuumaga must silmlaik. Emaste tagatiiva välisala on servisealast ning kesk- ja kannaosast eristatav veidi heledama vöödina. Tiivanarmad on pruunid. Eestiiva alakülg laialt kollast kuni oranži värvi. Tipuosa, serviseala ja tagaserv helepruuni värvi. Tipu lähedal asub suur must valge tuumaga silmalaik. Tagatiiva alakülg on helepruun, välisala on servisealast ning kesk- ja kannaosast tavaliselt selgelt heledamas toonis. Tavaliselt paikneb välisalas ka kaks pisikest musta tähnikest.[1]
Fenoloogia ja eluviisid[muuda | muuda lähteteksti]
Kesasilmik on tüüpiline niidu- ja kultuurmaastikuliik [2][4] ja teda võib kohata väga mitmesugustel avamaastikel niisketest niitudest ja heinamaadest kuivade nõlvakuteni kuni alvariteni välja.[4] Liblikate aktiivne lennuaeg ulatub juuni teisest poolest augusti esimese pooleni.[5] Röövikud toituvad eri liiki kõrrelistest (Poccae), millest olulisimad on sulg-aruluts (Brahypodium pinnatum), saluhein (Milium effusum) karjamaa-raihein (Lolium perenne) ja nurmikad (Poa).[1]
Kesasilmik talvitub rööviku arengujärgus[1], mis ei ole omane enamikule liblikaliikidele.[6] Oma munad muneb kesasilmik mõnele eelmainitud taimele, millest koorunud röövikud toituvad.[1]
Sarnased liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Kesasilmikut aetakse sageli segi nurmiksilmikuga (Hyponephele lycaon), kes on umbes paar nädalat hilisema lennuajaga ja keda kohtab üksnes kuivadel avaramatel aladel. Nurmiksilmik on pisut väiksema kehaehitusega kui kesasilmik ja tema emaste isendite ülakülje välisalal on iseloomulikud kaks musta silmlaiku. Isastel isenditel asuvad lõhnasoomused peenikese vööndina kesksulu tagaservas eestiiva ülemisel küljel. Nurmikusilmikule on omane, et tema tagatiiva üleküljel puuduvad iseloomulikud mustad tähnid.[1]
Kesasilmikuga sarnaneb ka rohusilmik (Aphantopus hyperantus), sest nende isastel isenditel on nii ees- kui ka tagatiibade alakülgedel homogeenselt helepruuni tooni, lisaks on nii ees- kui ka tagatiival mitu kollast tooni äärisega ja valge tuumaga musta silmlaiku.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Tartes, U., & Õunap, E. (2014). Eesti päevaliblikad. Tallinn: Varrak.
- ↑ 2,0 2,1 Remm, H., & Viidalepp, J. (1996). Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus.
- ↑ 3,0 3,1 Keskkonnaharidus. (2023). Kesasilmik. https://web.archive.org/web/20230520104702/https://keskkonnaharidus.ee/et/node/7402
- ↑ 4,0 4,1 Cooper, A. (s.a). Meadow Brown - Maniola jurtina. Allikas: Butterfly Conservation: https://butterfly-conservation.org/butterflies/meadow-brown
- ↑ Mis tehtud, mis teoksil. (2015). Liblikaaed. https://liblikaaed.ee/mis-tehtud-mis-teoksil/
- ↑ Fox, R. (s.a). Where do butterflies and moths go in winter? Allikas: Butterfly Conservation:https://butterfly-conservation.org/news-and-blog/where-do-butterflies-and-moths-go-in-winter