Malpiigialised

Malpiigialised
	; Malpiigialine Galphimia gracilis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae;
Klass	Päriskaheidulehelised Dicotyledoneae;
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales;
Sugukond	Malpiigialised Malpighiaceae Juss.;

Malpiigialised (Malpighiaceae) on troopilise levikuga õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist^[1]. Sugukonnas on 77 perekonda^[1] ja üle 1300 liigi^[2].

Sugukonnas leidub puid, põõsaid, puitunud ronitaimi ja mitmeaastaseid rohttaimi^[3], sugukond on enamasti levinud troopikas ning lähistroopilistes metsades ja savannides^[3], enamik sugukonna elurikkusest paikneb Uues Maailmas^[3], elurikkuse tulipunktiks on Lõuna-Ameerika põhjaosa^[4]. Eestis malpiigialistest pärismaised liike ei kasva^[5]. Sugukond on jaotatud 14 klaadiks^[6], millest seitse on Vanas Maailmas ja ülejäänud Uues Maailmas^[6].

Morfoloogilised tunnused

Vars

Varred on läbimõõdult ümarad, sümmeetriliselt või asümmeetriliselt väljasopistunud, harvem lapikud või nelinurksed.^[7] Taimed ronivad keerduvate varte abil, üksikud liigid kasutavad ronimiseks tugijuuri.^[7] Teiskasv võib olla anomaalne.^[8]

Lehed

Tervete lihtlehtedega^[3], mis paiknevad üldjuhul vastakult (harva vahelduvalt või männases)^[3], esinevad abilehed^[3], lehelaba üldjuhul lõhestumata^[7]. Leheserv on terve^[8]. Lehe rootsul^[7], laba alusel või abilehtedel esinevad (paarilised) mitmerakulised näärmed^[6]. Noortel kasvudel ja leherootsudel esineb malpiigialiste sugukonnale iseloomulikke T-kujuliselt harunevaid trihhoome (karvakesi)^[6], mis on üherakulise ehitusega.^[9]

Õisikud ja õied

Õisikud paiknevad tipmiselt või lehe kaenlas^[10], on kujult väga varieeruvad, tavalisemad õisikutüübid on kobar ja pööris.[8] Õied on läbimõõduga 6 mm kuni 4 cm^[9], viietised (viis kroon- ja tupplehte), kahesugulised, sügomorfsed (ühe sümmeetriateljega)^[7]. Enamikul perekondadest esineb kümme tolmukat[8]. Emakkond on enamasti kolmeosaline^[7]. Õied on epigüünsed, perekonnas Barnyeba perigüünsed.^[7] Kroonlehed on tihti kollased, roosad või valged, mõnikord muud tooni, kuid harva sinised, üks kroonleht võib olla teistest erineva kujuga^[9]. Õied meelitavad tupplehtede paariliste õlinäärmetega ligi õli korjavaid mesilaseliike (leviala Uues Maailmas^[9]), kroonlehed on mesilastele ligipääsu võimaldamiseks aluselt kitsenenud^[11]. Vana Maailma liikidel on õied enamasti radiaalsümmeetrilised ja tupplehed ilma õlinäärmeteta.^[9]

Viljad

Viljad on mitmekesised, võivad olla tüübilt kuivad jaguviljad (valmimisel jagunevad kolmeks tiivuliseks osaviljaks) või luuviljad, millest mõned on lihakad ja söödavad^[8]. Enamikus perekondades jagunevad viljad kolmeks osaks^[9]. Seemneid on iga vilja osa kohta üks^[2]. Seemnetel seemnerüü ehk arill puudub.^[12]

**Näiteid malpiigialistest Brasiilias. A:** *Camarea affinis*. B: *C. affinis* x *hirsuta*. C: *C. ericoides*. D: *C. sericea*. E: *Dicella macroptera*. F: *Diplopterys lutea*. G: *Diplopterys pubipetala*. H: *Heteropterys byrsonimifolia*. I: *H. campestris*. J: *H. eglandulosa*. K: *H. nitida*. L: *H. pteropetala*. M: *H. rubiginosa*. N: *Hiraea cuiabensis*. O: *Janusia mediterranea*. P: *Mascagnia cordifolia*. Pildistanud C.F. Hall, J. Lovo, L.C. Marinho, G.S. Siqueira, R. Santin ja R.F. Almeida^[13]

Kasutusest

Kasutatakse troopilistes piirkondades haljastuses, sugukond on suhteliselt külmakartlik^[2]. Sileda malpiigia (Malpighia glabra) ja kirssmalpiigia (M. emarginata) viljad, mida nimetatakse vastavalt eskobillaks ja atseroolaks^[14], sisaldavad rohkelt C-vitamiini ning neid on kasutatud värskelt, toitudes ja jookides.^[15] Võide-kaferaanapuu (Bunchosia glandulifera) punased lihakad viljad meenutavad maitselt maapähklivõid ning neid kasvatatakse toiduks.^[16]

Mitmete perekondade (Acridocarpus, Aspidopterys) esindajaid on kasutatud rahvameditsiinis üle maailma^[15], sugukonna liigid sisaldavad hulgaliselt sekundaarseid metaboliite: fenoole, alkaloide ja flavonoide^[15]. Amasoonase kaapivääti (Banisteriopsis caapi) on tarvitatud religioossetel tseremooniatel ning ravitsemiseks selle hallutsinogeensete alkaloidide ja parasiidivastase toime pärast^[17], see on Lõuna- ja Kesk-Ameerika põlisrahvaste psühhoaktiivse ayahuasca-tee põhiline koostisosa.^[18]

Perekondade nimekiri

Nimetatud on kõik Kew' andmebaasis leiduvad 77 perekonda^[1], eestikeelsed nimetused Eestikeelsete taimenimede andmebaasist.

Acmanthera (Juss.) Griseb.
Acridocarpus Guill., Perr. & A.Rich.
Adelphia W.R.Anderson
Alicia W.R.Anderson
Amorimia W.R.Anderson
Andersoniodoxa C.Davis & Amorim
Aspicarpa Rich.
Aspidopterys A.Juss. ex Endl.
kaapiväät Banisteriopsis C.B.Rob.
Barnebya W.R.Anderson & B.Gates
Blepharandra Griseb.
Brachylophon Oliv.
Bronwenia W.R.Anderson & C.Davis
kaferaanapuu Bunchosia Rich. ex Kunth
Burdachia A.Juss. ex Endl.
serretipuu Byrsonima Rich. ex Kunth
Calcicola W.R.Anderson & C.Davis
hiilapuu Callaeum Small
Calyptostylis Arènes
Camarea A.St.-Hil.
Carolus W.R.Anderson
Caucanthus Forssk.
Christianella W.R.Anderson
Coleostachys A.Juss.
Cordobia Nied.
Diacidia Griseb.
Dicella Griseb.
Digoniopterys Arènes
Dinemagonum A.Juss.
Dinemandra A.Juss. ex Endl.
võluväät Diplopterys A.Juss.
Echinopterys A.Juss.
Ectopopterys W.R.Anderson
Excentradenia W.R.Anderson
Flabellaria Cav.
Flabellariopsis R.Wilczek
Gallardoa Hicken
Galphimia Cav.
Gaudichaudia Kunth
Glandonia Griseb.
Glicophyllum R.F.Almeida
Heladena A.Juss.
Henleophytum H.Karst.
ninaviljak Heteropterys Kunth
Hiptage Gaertn.
Hiraea Jacq.
Janusia A.Juss. ex Endl.
Jubelina A.Juss.
Lasiocarpus Liebm.
Lophanthera A.Juss.
Lophopterys A.Juss.
Madagasikaria C.Davis
malpiigia Malpighia Plum. ex L.
Malpighiodes Nied.
Mascagnia (Bertero ex DC.) Bertero
Mcvaughia W.R.Anderson
Mezia Schwacke ex Nied.
Microsteira Baker
Mionandra Griseb.
Niedenzuella W.R.Anderson
Peixotoa A.Juss.
Peregrina W.R.Anderson
Philgamia Baill.
Psychopterys W.R.Anderson & S.Corso
Pterandra A.Juss.
Ptilochaeta Turcz.
Rhynchophora Arènes
Ryssopterys Blume ex A.Juss.
Spachea A.Juss.
Sphedamnocarpus Planch. ex Benth. & Hook.f.
lehtsuudmik Stigmaphyllon A.Juss.
Tetrapterys Cav.
trüallis Thryallis Mart.
Triaspis Burch.
Tricomaria Gillies ex Hook. & Arn.
Tristellateia Thouars
Verrucularina Rauschert

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Malpighiaceae Juss. (i.a.). Plants of the World Online. http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2 (07.03.2024).
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Malpighiaceae. (2017). Flora of North America Volume 12. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=10533 (07.03.2024).
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 Utteridge, T. & Bramley, G. (2020). The Kew Tropical Plant Families Identification Handbook, Second Edition. Kew Publishing Royal Botanic Gardens, Kew.
↑ Anderson, W.R. (2004) In: Smith, N., Mori, S.A., Henderson, A., Stevenson, D.Wm. & Heald, S.V. (eds.) Flowering Plants of the Neotropics. The New York Botanical Garden/Princeton University Press, New Jersey, 229-232.
↑ Malpighiaceae in GBIF Secretariat (2023). GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei (07.03.2024).
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 Davis, C.C. & Anderson, W.R. (2010), A complete generic phylogeny of Malpighiaceae inferred from nucleotide sequence data and morphology. American Journal of Botany, 97: 2031-2048. https://doi.org/10.3732/ajb.1000146 (09.03.2024).
↑ ^7,0 ^7,1 ^7,2 ^7,3 ^7,4 ^7,5 ^7,6 Zappi, D. (2015). Neotropical Malpighiaceae. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2/general-information (08.03.2024).
↑ ^8,0 ^8,1 ^8,2 Simpson, M. G. (2010). 8 - Diversity and Classification of Flowering Plants: Eudicots. M. G. Simpson (Ed.), Plant Systematics (Second Edition) (pp. 275–448). Academic Press. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374380-0.50008-7 (10.03.2024).
↑ ^9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 ^9,5 Anderson, C. (i.a.). Guide to the Genera of Lianas and Climbing Plants in the Neotropics—Malpighiaceae. https://naturalhistory.si.edu/sites/default/files/media/file/malpighiaceae_0.pdf (09.03.2024).
↑ Malpighiaceae. (2008). Flora of China Volume 11. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=10533 (09.03.2024).
↑ Gentry, A.H. (1993). A Field Guide to the Families and Genera of Woody Plants of Northwest South America. Conservation International, Washington.
↑ Kirkbride Jr., J. H., Gunn, C.R. & Dallwitz. M.J. (2021). Family guide for fruits and seeds: descriptions, illustrations, identification, and information retrieval. https://www.delta-intkey.com/famfs/www/malpig.htm (09.03.2024).
↑ Sebastiani, R., da Silva, C., Francener, A., Almeida, R. (2015). An illustrated checklist of Malpighiaceae from the Chapada dos Veadeiros region, Goiás, Brazil. Check List 11(6): 1801. https://doi.org/10.15560/11.6.1801 (09.03.2024).
↑ Eestikeelsete taimenimede andmebaas. (2024). Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon https://taimenimed.ut.ee/ (09.03.2024).
↑ ^15,0 ^15,1 ^15,2 Abbas, H. A., Tadros, S. H., El-Toumy, S., Salama, A. M., & El Gedaily, R. A. (2022). A Review on Traditional uses, Phytochemistry and Pharmacological Potential of Family Malpighiaceae. Egyptian Journal of Chemistry, 65(11), 235-274. doi: 10.21608/ejchem.2022.119510.5372 (09.03.2024).
↑ Jackson, A. L. (2016). Peanut-Butter Fruit or Peanut-Butter Plant – GoodFood World. https://www.goodfoodworld.com/2011/07/peanut-butter-fruit-or-peanut-butter-plant/ (09.03.2024).
↑ LLC, T. T. (i.a.). Botanical family: Malpighiaceae. TopTropicals.Com - Rare Plants for Home and Garden. https://toptropicals.com/catalog/uid/banisteriopsis_caapi.htm (09.03.2024).
↑ Malpighiaceae Juss. (n.d) Atlas of Living Australia. https://bie.ala.org.au/species/https://id.biodiversity.org.au/taxon/apni/51288303 (09.03.2024).

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Malpighiaceae Juss. (i.a.). Plants of the World Online. http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2 (07.03.2024).

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Malpighiaceae. (2017). Flora of North America Volume 12. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=10533 (07.03.2024).

[:2-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 Utteridge, T. & Bramley, G. (2020). The Kew Tropical Plant Families Identification Handbook, Second Edition. Kew Publishing Royal Botanic Gardens, Kew.

[4] Anderson, W.R. (2004) In: Smith, N., Mori, S.A., Henderson, A., Stevenson, D.Wm. & Heald, S.V. (eds.) Flowering Plants of the Neotropics. The New York Botanical Garden/Princeton University Press, New Jersey, 229-232.

[5] Malpighiaceae in GBIF Secretariat (2023). GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei (07.03.2024).

[:3-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 Davis, C.C. & Anderson, W.R. (2010), A complete generic phylogeny of Malpighiaceae inferred from nucleotide sequence data and morphology. American Journal of Botany, 97: 2031-2048. https://doi.org/10.3732/ajb.1000146 (09.03.2024).

[:4-7] 7,0 ^7,1 ^7,2 ^7,3 ^7,4 ^7,5 ^7,6 Zappi, D. (2015). Neotropical Malpighiaceae. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2/general-information (08.03.2024).

[:5-8] 8,0 ^8,1 ^8,2 Simpson, M. G. (2010). 8 - Diversity and Classification of Flowering Plants: Eudicots. M. G. Simpson (Ed.), Plant Systematics (Second Edition) (pp. 275–448). Academic Press. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374380-0.50008-7 (10.03.2024).

[:6-9] 9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 ^9,5 Anderson, C. (i.a.). Guide to the Genera of Lianas and Climbing Plants in the Neotropics—Malpighiaceae. https://naturalhistory.si.edu/sites/default/files/media/file/malpighiaceae_0.pdf (09.03.2024).

[10] Malpighiaceae. (2008). Flora of China Volume 11. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=10533 (09.03.2024).

[11] Gentry, A.H. (1993). A Field Guide to the Families and Genera of Woody Plants of Northwest South America. Conservation International, Washington.

[12] Kirkbride Jr., J. H., Gunn, C.R. & Dallwitz. M.J. (2021). Family guide for fruits and seeds: descriptions, illustrations, identification, and information retrieval. https://www.delta-intkey.com/famfs/www/malpig.htm (09.03.2024).

[13] Sebastiani, R., da Silva, C., Francener, A., Almeida, R. (2015). An illustrated checklist of Malpighiaceae from the Chapada dos Veadeiros region, Goiás, Brazil. Check List 11(6): 1801. https://doi.org/10.15560/11.6.1801 (09.03.2024).

[14] Eestikeelsete taimenimede andmebaas. (2024). Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon https://taimenimed.ut.ee/ (09.03.2024).

[:7-15] 15,0 ^15,1 ^15,2 Abbas, H. A., Tadros, S. H., El-Toumy, S., Salama, A. M., & El Gedaily, R. A. (2022). A Review on Traditional uses, Phytochemistry and Pharmacological Potential of Family Malpighiaceae. Egyptian Journal of Chemistry, 65(11), 235-274. doi: 10.21608/ejchem.2022.119510.5372 (09.03.2024).

[16] Jackson, A. L. (2016). Peanut-Butter Fruit or Peanut-Butter Plant – GoodFood World. https://www.goodfoodworld.com/2011/07/peanut-butter-fruit-or-peanut-butter-plant/ (09.03.2024).

[17] LLC, T. T. (i.a.). Botanical family: Malpighiaceae. TopTropicals.Com - Rare Plants for Home and Garden. https://toptropicals.com/catalog/uid/banisteriopsis_caapi.htm (09.03.2024).

[18] Malpighiaceae Juss. (n.d) Atlas of Living Australia. https://bie.ala.org.au/species/https://id.biodiversity.org.au/taxon/apni/51288303 (09.03.2024).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]