Mine sisu juurde

Malpiigialised

Allikas: Vikipeedia
Malpiigialised
Malpiigialine Galphimia gracilis
Malpiigialine Galphimia gracilis
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass Päriskaheidulehelised Dicotyledoneae
Selts Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond Malpiigialised Malpighiaceae Juss.

Malpiigialised (Malpighiaceae) on troopilise levikuga õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist[1]. Sugukonnas on 77 perekonda[1] ning üle 1300 liigi[2]. Sugukonnas leidub puid, põõsaid, puitunud ronitaimi ning mitmeaastaseid rohttaimi[3], sugukond on enamasti levinud troopikas ning lähistroopilistes metsades ja savannides[3], enamik sugukonna elurikkusest paikneb Uues Maailmas[3], elurikkuse tulipunktiks on Lõuna-Ameerika põhjaosa[4]. Eestis malpiigialistest pärismaised liike ei kasva[5]. Sugukond on jaotatud 14 klaadiks[6], millest seitse on Vanas Maailmas ning ülejäänud Uues Maailmas[6].

Morfoloogilised tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Varred on läbimõõdult ümarad, sümmeetriliselt või asümmeetriliselt väljasopistunud, harvem lapikud või nelinurksed[7]. Taimed ronivad keerduvate varte abil, üksikud liigid kasutavad ronimiseks tugijuuri[7]. Teiskasv võib olla anomaalne[8].

Tervete lihtlehtedega[3], mis paiknevad üldjuhul vastakult (harva vahelduvalt või männases)[3], esinevad abilehed[3], lehelaba üldjuhul lõhestumata[7]. Leheserv on terve[8]. Lehe rootsul[7], laba alusel või abilehtedel esinevad (paarilised) mitmerakulised näärmed[6]. Noortel kasvudel ning leherootsudel esinevad malpiigialiste sugukonnale iseloomulikud T-kujuliselt harunevad trihhoomid (karvakesed)[6], mis on üherakulise ehitusega[9].

Õisikud ja õied

[muuda | muuda lähteteksti]

Õisikud paiknevad tipmiselt või lehe kaenlas[10], on kujult väga varieeruvad, tavalisemad õisikutüübid on kobar ning pööris[8]. Õied läbimõõdult 6 mm kuni 4 cm[9], viietised (viis kroon- ja tupplehte), kahesugulised, sügomorfsed (ühe sümmetriateljega)[7]. Enamikul perekondadest esineb kümme tolmukat[8]. Emakkond on enamasti kolmeosaline[7]. Õied on epigüünsed, perekonnas Barnyeba perigüünsed[7]. Kroonlehed on tihti kollased, roosad või valged, mõnikord muud tooni, kuid harva sinised, üks kroonleht võib olla teisteist erineva kujuga[9]. Õied meelitavad tupplehtede paariliste õlinäärmetega ligi õli korjavaid mesilaseliike (leviala Uues Maailmas[9]), kroonlehed on mesilastele ligipääsu võimaldamiseks aluselt kitsenenud[11]. Vana Maailma liikidel on õied enamasti radiaalsümmetrilised ning tupplehed ilma õlinäärmeteta[9].

Viljad mitmekesised, võivad olla tüübilt kuivad jaguviljad (valmimisel jagunevad kolmeks tiivuliseks osaviljaks) või luuviljad, millest mõned on lihakad ning söödavad[8]. Enamikus perekondades jagunevad viljad kolmeks osaks[9]. Seemneid on iga vilja osa kohta üks[2]. Seemnetel seemnerüü ehk arill puudub[12].

Näiteid malpiigialistest Brasiilias. A: Camarea affinis. B: C. affinis x hirsuta. C: C. ericoides. D: C. sericea. E: Dicella macroptera. F: Diplopterys lutea. G: Diplopterys pubipetala. H: Heteropterys byrsonimifolia. I: H. campestris. J: H. eglandulosa. K: H. nitida. L: H. pteropetala. M: H. rubiginosa. N: Hiraea cuiabensis. O: Janusia mediterranea. P: Mascagnia cordifolia. Pildistanud C.F. Hall, J. Lovo, L.C. Marinho, G.S. Siqueira, R. Santin ja R.F. Almeida[13]

Kasutatakse troopilistes piirkondades haljastuses, sugukond on suhteliselt külmakartlik[2]. Sileda malpiigia (Malpighia glabra) ja kirssmalpiigia (M. emarginata) viljad, mida nimetatakse vastavalt eskobillaks ning atseroolaks[14], sisaldavad rohkelt C-vitamiini ning neid on kasutatud värskelt, toitudes ning jookides[15]. Võide-kaferaanapuu (Bunchosia glandulifera) punased lihakad viljad meenutavad maitselt maapähklivõid ning neid kasvatatakse toiduks[16].

Mitmete perekondade (Acridocarpus, Aspidopterys) esindajaid on kasutatud rahvameditsiinis üle maailma[15], sugukonna liigid sisaldavad hulgaliselt sekundaarseid metaboliite: fenoole, alkaloide ja flavonoide[15]. Amasoonase kaapivääti (Banisteriopsis caapi) on tarvitatud religioossetel tseremooniatel ning ravitsemiseks selle hallutsinogeensete alkaloidide ning parasiidivastase toime pärast[17], see on Lõuna- ja Kesk-Ameerika põlisrahvaste psühhoaktiivse ayahuasca-tee põhiline koostisosa[18].

Perekondade nimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetatud on kõik Kew andmebaasis leiduvad 77 perekonda[1], eestikeelsed nimed Eestikeelsete taimenimede andmebaasist.

  • Acmanthera (Juss.) Griseb.
  • Acridocarpus Guill., Perr. & A.Rich.
  • Adelphia W.R.Anderson
  • Alicia W.R.Anderson
  • Amorimia W.R.Anderson
  • Andersoniodoxa C.Davis & Amorim
  • Aspicarpa Rich.
  • Aspidopterys A.Juss. ex Endl.
  • kaapiväät Banisteriopsis C.B.Rob.
  • Barnebya W.R.Anderson & B.Gates
  • Blepharandra Griseb.
  • Brachylophon Oliv.
  • Bronwenia W.R.Anderson & C.Davis
  • kaferaanapuu Bunchosia Rich. ex Kunth
  • Burdachia A.Juss. ex Endl.
  • serretipuu Byrsonima Rich. ex Kunth
  • Calcicola W.R.Anderson & C.Davis
  • hiilapuu Callaeum Small
  • Calyptostylis Arènes
  • Camarea A.St.-Hil.
  • Carolus W.R.Anderson
  • Caucanthus Forssk.
  • Christianella W.R.Anderson
  • Coleostachys A.Juss.
  • Cordobia Nied.
  • Diacidia Griseb.
  • Dicella Griseb.
  • Digoniopterys Arènes
  • Dinemagonum A.Juss.
  • Dinemandra A.Juss. ex Endl.
  • võluväät Diplopterys A.Juss.
  • Echinopterys A.Juss.
  • Ectopopterys W.R.Anderson
  • Excentradenia W.R.Anderson
  • Flabellaria Cav.
  • Flabellariopsis R.Wilczek
  • Gallardoa Hicken
  • Galphimia Cav.
  • Gaudichaudia Kunth
  • Glandonia Griseb.
  • Glicophyllum R.F.Almeida
  • Heladena A.Juss.
  • Henleophytum H.Karst.
  • ninaviljak Heteropterys Kunth
  • Hiptage Gaertn.
  • Hiraea Jacq.
  • Janusia A.Juss. ex Endl.
  • Jubelina A.Juss.
  • Lasiocarpus Liebm.
  • Lophanthera A.Juss.
  • Lophopterys A.Juss.
  • Madagasikaria C.Davis
  • malpiigia Malpighia Plum. ex L.
  • Malpighiodes Nied.
  • Mascagnia (Bertero ex DC.) Bertero
  • Mcvaughia W.R.Anderson
  • Mezia Schwacke ex Nied.
  • Microsteira Baker
  • Mionandra Griseb.
  • Niedenzuella W.R.Anderson
  • Peixotoa A.Juss.
  • Peregrina W.R.Anderson
  • Philgamia Baill.
  • Psychopterys W.R.Anderson & S.Corso
  • Pterandra A.Juss.
  • Ptilochaeta Turcz.
  • Rhynchophora Arènes
  • Ryssopterys Blume ex A.Juss.
  • Spachea A.Juss.
  • Sphedamnocarpus Planch. ex Benth. & Hook.f.
  • lehtsuudmik Stigmaphyllon A.Juss.
  • Tetrapterys Cav.
  • trüallis Thryallis Mart.
  • Triaspis Burch.
  • Tricomaria Gillies ex Hook. & Arn.
  • Tristellateia Thouars
  • Verrucularina Rauschert
  1. 1,0 1,1 1,2 Malpighiaceae Juss. (i.a.). Plants of the World Online. http://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2 (07.03.2024).
  2. 2,0 2,1 2,2 Malpighiaceae. (2017). Flora of North America Volume 12. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=10533 (07.03.2024).
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Utteridge, T. & Bramley, G. (2020). The Kew Tropical Plant Families Identification Handbook, Second Edition. Kew Publishing Royal Botanic Gardens, Kew.
  4. Anderson, W.R. (2004) In: Smith, N., Mori, S.A., Henderson, A., Stevenson, D.Wm. & Heald, S.V. (eds.) Flowering Plants of the Neotropics. The New York Botanical Garden/Princeton University Press, New Jersey, 229-232.
  5. Malpighiaceae in GBIF Secretariat (2023). GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei (07.03.2024).
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Davis, C.C. & Anderson, W.R. (2010), A complete generic phylogeny of Malpighiaceae inferred from nucleotide sequence data and morphology. American Journal of Botany, 97: 2031-2048. https://doi.org/10.3732/ajb.1000146 (09.03.2024).
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 Zappi, D. (2015). Neotropical Malpighiaceae. https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000017-2/general-information (08.03.2024).
  8. 8,0 8,1 8,2 Simpson, M. G. (2010). 8 - Diversity and Classification of Flowering Plants: Eudicots. M. G. Simpson (Ed.), Plant Systematics (Second Edition) (pp. 275–448). Academic Press. https://doi.org/10.1016/B978-0-12-374380-0.50008-7 (10.03.2024).
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Anderson, C. (i.a.). Guide to the Genera of Lianas and Climbing Plants in the Neotropics—Malpighiaceae. https://naturalhistory.si.edu/sites/default/files/media/file/malpighiaceae_0.pdf (09.03.2024).
  10. Malpighiaceae. (2008). Flora of China Volume 11. http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=10533 (09.03.2024).
  11. Gentry, A.H. (1993). A Field Guide to the Families and Genera of Woody Plants of Northwest South America. Conservation International, Washington.
  12. Kirkbride Jr., J. H., Gunn, C.R. & Dallwitz. M.J. (2021). Family guide for fruits and seeds: descriptions, illustrations, identification, and information retrieval. https://www.delta-intkey.com/famfs/www/malpig.htm (09.03.2024).
  13. Sebastiani, R., da Silva, C., Francener, A., Almeida, R. (2015). An illustrated checklist of Malpighiaceae from the Chapada dos Veadeiros region, Goiás, Brazil. Check List 11(6): 1801. https://doi.org/10.15560/11.6.1801 (09.03.2024).
  14. Eestikeelsete taimenimede andmebaas. (2024). Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika terminoloogia komisjon https://taimenimed.ut.ee/ (09.03.2024).
  15. 15,0 15,1 15,2 Abbas, H. A., Tadros, S. H., El-Toumy, S., Salama, A. M., & El Gedaily, R. A. (2022). A Review on Traditional uses, Phytochemistry and Pharmacological Potential of Family Malpighiaceae. Egyptian Journal of Chemistry, 65(11), 235-274. doi: 10.21608/ejchem.2022.119510.5372 (09.03.2024).
  16. Jackson, A. L. (2016). Peanut-Butter Fruit or Peanut-Butter Plant – GoodFood World. https://www.goodfoodworld.com/2011/07/peanut-butter-fruit-or-peanut-butter-plant/ (09.03.2024).
  17. LLC, T. T. (i.a.). Botanical family: Malpighiaceae. TopTropicals.Com - Rare Plants for Home and Garden. https://toptropicals.com/catalog/uid/banisteriopsis_caapi.htm (09.03.2024).
  18. Malpighiaceae Juss. (n.d) Atlas of Living Australia. https://bie.ala.org.au/species/https://id.biodiversity.org.au/taxon/apni/51288303 (09.03.2024).