Amasoonase kaapiväät

Allikas: Vikipeedia
Amasoonase kaapiväät
Caapi.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Selts: Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond: Malpiigialised Malpighiaceae
Perekond: Banisteriopsis
Liik: Amasoonase kaapiväät
Ladinakeelne nimetus
Banisteriopsis caapi
(Spruce ex Griseb.) C.V.Morton[1]
Sünonüümid
  • Banisteriopsis inebrians
  • Banisteriopsis quitensis

Amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi) on Lõuna-Ameerika vihmametsades ja Lääne-Indias kasvav ronitaim (liaan) malpiigialiste sugukonnast.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Amasoonase kaapiväädi liaan on sile ja pruuni värvusega. Üsna pikad lehed, 8–18 sentimeetri pikkused, paiknevad taimel vastakuti.[2]


Õied on roosa värvusega.

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Amasoonase kaapiväät sisaldab alkaloideharmiini, harmaliini ja tetrahüdroharmiini, mis on beetakarboliinide rühma kuuluvad monoamiinide oksüdaasi inhibiitorid (MAOI). Need ained hoiavad ära ayahuasca teisi koostisosi sisaldavates taimedes (nt Psychotria viridis) sisalduva psühhoaktiivse dimetüültrüptamiini (DMT) lagundamise organismi ensüümide poolt, võimaldades DMT-l suu kaudu manustatuna psühhoaktiivset toimet avaldada.

Saadused[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ayahuasca.

Ayahuasca on selle taime ketšuakeelne nimi, mis tähendab "vaimude liaani". Samamoodi nimetatakse ka sellest taimest tehtud ravi- ja nõiajooki. Amazonase vihmametsade põlisrahvad kasutavad Amasoonase kaapivääti traditsioonilise ayahuasca-nimelise taimetee peamise koostisosana.

Lõuna- ja Kesk-Ameerikas valmistab ligi 72 hõimu ayahuasca'le vastavat hallutsinogeenset jooki – pea iga hõim nimetab seda jooki isemoodi.[3]

Droogina[muuda | muuda lähteteksti]

Amasoonase kaapiväädi kasutamine droogina on uurimisjärgus. Tulemused on esialgsed, kuid taimes sisalduvad ained avaldavad soodsat toimet neuroloogiliste haigusseisundite korral ja ka antioksüdantset toimet.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Banisteriopsis caapi information from NPGS/GRIN, GRIN taksonoomia veebiversioon (vaadatud 05.11.2013) (inglise keeles)
  2. Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 213, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  3. Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 213, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  4. Paul Dargan, David Wood,Novel Psychoactive Substances: Classification, Pharmacology and Toxicology, lk 355, 2013, Academic Press Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 05.11.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]