Amasoonase kaapiväät
| Amasoonase kaapiväät | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
| ||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||
| Banisteriopsis caapi (Spruce ex Griseb.) C.V.Morton[1] | ||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||
|
Amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi) on Lõuna-Ameerika vihmametsades ja Lääne-Indias kasvav ronitaim (liaan) malpiigialiste sugukonnast.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Amasoonase kaapiväädi liaan on sile ja pruuni värvusega. Üsna pikad lehed, 8–18 sentimeetri pikkused, paiknevad taimel vastakuti.[2]
Õied on roosa värvusega.
Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Amasoonase kaapiväät sisaldab alkaloide – harmiini, harmaliini ja tetrahüdroharmiini, mis on beetakarboliinide rühma kuuluvad monoamiinide oksüdaasi inhibiitorid (MAOI). Need ained hoiavad ära ayahuasca teisi koostisosi sisaldavates taimedes (nt Psychotria viridis) sisalduva psühhoaktiivse dimetüültrüptamiini (DMT) lagundamise organismi ensüümide poolt, võimaldades DMT-l suu kaudu manustatuna psühhoaktiivset toimet avaldada.
Saadused[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Ayahuasca.
Pikemalt artiklis Ayahuasca on selle taime ketšuakeelne nimi, mis tähendab "vaimude liaani". Samamoodi nimetatakse ka sellest taimest tehtud ravi- ja nõiajooki. Amazonase vihmametsade põlisrahvad kasutavad Amasoonase kaapivääti traditsioonilise ayahuasca-nimelise taimetee peamise koostisosana.
Lõuna- ja Kesk-Ameerikas valmistab ligi 72 hõimu ayahuasca'le vastavat hallutsinogeenset jooki – pea iga hõim nimetab seda jooki isemoodi.[3]
Droogina[muuda | muuda lähteteksti]
Amasoonase kaapiväädi kasutamine droogina on uurimisjärgus. Tulemused on esialgsed, kuid taimes sisalduvad ained avaldavad soodsat toimet neuroloogiliste haigusseisundite korral ja ka antioksüdantset toimet.[4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Banisteriopsis caapi information from NPGS/GRIN, GRIN taksonoomia veebiversioon (vaadatud 05.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 213, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
- ↑ Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 213, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
- ↑ Paul Dargan, David Wood,Novel Psychoactive Substances: Classification, Pharmacology and Toxicology, lk 355, 2013, Academic Press Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 05.11.2013) (inglise keeles)
