Amasoonase kaapiväät

Amasoonase kaapiväät
Amasoonase kaapiväät
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales;
Sugukond	Malpiigialised Malpighiaceae;
Perekond	Kapiväät Banisteriopsis;
Liik	Amasoonase kaapiväät;
Binaarne nimetus
	Banisteriopsis caapi; (Spruce ex Griseb.) C.V.Morton
Sünonüümid
	Banisteriopsis inebrians; Banisteriopsis quitensis;

Amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi) on Lõuna-Ameerika vihmametsades ja Lääne-India saarestikus kasvav ronitaim (liaan) malpiigialiste sugukonnast.

Kirjeldus

Amasoonase kaapiväädi liaan on sile ja pruuni värvusega. Üsna pikad lehed, 8–18 sentimeetri pikkused, paiknevad taimel vastakuti.^[2] Õied on roosa värvusega.

Keemiline koostis

Amasoonase kaapiväät sisaldab alkaloide – harmiini, harmaliini ja tetrahüdroharmiini, mis on beetakarboliinide rühma kuuluvad monoamiinide oksüdaasi inhibiitorid (MAOI). Need ained hoiavad ära ayahuasca teisi koostisosi sisaldavates taimedes (nt nägemuse-rögajuur) sisalduva psühhoaktiivse dimetüültrüptamiini (DMT) lagundamise organismi ensüümide poolt, võimaldades DMT-l suu kaudu manustatuna psühhoaktiivset toimet avaldada.

Saadused

Pikemalt artiklis Ayahuasca

Ayahuasca on selle taime ketšuakeelne nimi, mis tähendab "vaimude liaani". Samamoodi nimetatakse ka sellest taimest tehtud ravi- ja nõiajooki. Amazonase vihmametsade põlisrahvad kasutavad amasoonase kaapivääti traditsioonilise ayahuasca-nimelise taimetee peamise koostisosana.

Lõuna- ja Kesk-Ameerikas valmistab ligi 72 hõimu ayahuasca 'le vastavat hallutsinogeenset jooki – pea iga hõim nimetab seda jooki isemoodi.^[2]

Droogina

Amasoonase kaapiväädi kasutamine droogina on uurimisjärgus. Tulemused on esialgsed, kuid taimes sisalduvad ained avaldavad soodsat toimet neuroloogiliste haigusseisundite korral ja ka antioksüdantset toimet.^[3]

Viited

↑ Banisteriopsis caapi information from NPGS/GRIN. GRIN.
1 2 Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed". T tõlkija Mari Vihuri. Lk 213. 2007. Kirjastus Varrak. ISBN 978-9985-3-1442-5
↑ Paul Dargan, David Wood. "Novel Psychoactive Substances: Classification, Pharmacology and Toxicology". Academic Press Elsevier. 2013. Lk 355.

Välislingid

Sissekanne GRIN-is

[1] Banisteriopsis caapi information from NPGS/GRIN. GRIN.

[Piippo-2] 1 2 Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed". T tõlkija Mari Vihuri. Lk 213. 2007. Kirjastus Varrak. ISBN 978-9985-3-1442-5

[3] Paul Dargan, David Wood. "Novel Psychoactive Substances: Classification, Pharmacology and Toxicology". Academic Press Elsevier. 2013. Lk 355.

[1]

[2]

[3]