Malli arutelu:Eesti VM

Allikas: Vikipeedia
Malli pealkirja juurest läheb link artikli juurde, kus räägitakse Eesti Vabariigi, kuid mitte Eesti NSV välisministritest. Vähemalt see link on eksitav. Andres 1. veebruar 2008, kell 10:42 (UTC)
See link on ümber suunatud eesti välisministrite loetelu juurde. Artikkel eesti väliminister tegelikult puudub. Muideks selle väliministrite loetelu juures on link ka ENSV välisministrite loetelu juurde, aga see artikkel ka puudub. See loetelu võiks vabalt ka sama loetelu artikli juures olla. Aga välisministrist peaks olema eraldi artikkel (mitte ainult loetelu), aga ma seda kirjutada ei taha. --Kinks 1. veebruar 2008, kell 11:04 (UTC)
Jutt on sellest, et tolles loetelus mõistetakse Eesti välisministrite all Eesti Vabariigi välisministreid, kuid mitte Eesti NSV välisministreid. Võib ju vaielda selle üle, kas neid on paslik ühe malli sisse panna, aga igatahes pole tolle loetelu ja selle malli sisu omavahel kooskõlas, ja see on tõsiselt häiriv. Andres 2. veebruar 2008, kell 18:00 (UTC)
Eesti NSV välisministrid siia malli ei sobi kuidagi. --Metsavend 19. mai 2008, kell 08:24 (UTC)
Panen ette jätta mallist välja ENSV nukuvalitsuse ministrid. Djreichsfuhrer 7. september 2008, kell 02:52 (UTC)
Siis peaks välja jätma ka eksiilvalitsuse omad, mis mõte sel oleks?--Oktav 7. september 2008, kell 12:28 (UTC)
Miks? Eksiilvalitsuse ministrid olid seaduslikult ametis, aga ENSV omad mitte. Djreichsfuhrer 7. september 2008, kell 14:32 (UTC)

teemaga mitteseonduv siia:[muuda lähteteksti]

ENSVs: Nigol Andresen | Hans Kruus | Rudolf Auendorf | Aleksei Müürisepp | Arnold Green |

Mall[muuda lähteteksti]

Uus mall {{navmall}} on hoopis kompaksem. Vasakus veerus on jaotused (grupid) ja nende järel loendid. --Tiuks 20. juuli 2008, kell 15:30 (UTC)


praegusel kujul jääb arusaamatuks, miks Ants Piip nii mitu korda on esindatud--Hendrix 12. august 2008, kell 16:58 (UTC)

See on kronoloogilises järjekorras. Kui Piip oli mitmes valitsuses välisminister, siis ongi ta mitu korda.--Oktav 13. august 2008, kell 13:32 (UTC)
teeks ettepaneku tähestikulises järjekorras. See kronoloogia ei taha siit hästi välja paista.--Hendrix 13. august 2008, kell 13:55 (UTC)
No siis peaks kõik, ka praegused, tähestiku järjekorda panema. Üldjuhul on igasugused nimedega poliitikute navigeerimismallid nii inglise kui saksa vikis kronoloogilises järjekorras. Näiteks mall:ItaaliaPeaministrid jpm. Mis teha, kui see Piip mitu korda oli, eks samamoodi on muude poliitikutega mujal ka olnud. Juu siis oli sobiv mees.--Oktav 13. august 2008, kell 20:44 (UTC)
Ka minu meelest on kronoloogiline järjekord parem.
Aga Eesti NSV välisministrid ikkagi ei sobi siia. Andres 7. september 2008, kell 12:34 (UTC)
Eksiilvalitsuse omad sobivad sama vähe. Ma arvan, et mida enam on infot seda parem. Ega info mittekirjutamine seda olematuks ei muuda.--Oktav 7. september 2008, kell 12:53 (UTC)
Eksiilvalitsuse ministrid olid ikkagi Eesti Vabariigi ministrid.
Info Eesti NSV välisministrite kohta võib ju mujal olla. Andres 7. september 2008, kell 13:13 (UTC)

Seda redigeeri linki sinna alla küll vaja ei ole. iffcool 7. september 2008, kell 12:57 (UTC)

Redigeeri link on navmallis tähega r aga kes see viitsib jälle uue ja ilusama malli peale ümber teha. Siis kui seda malli tehti, siis {{navmall}}i veel ei olnud. --Tiuks 7. september 2008, kell 14:37 (UTC)

Mis põhjusel need ENSV tegelased ikka veel siin alles on? --Epp 30. september 2008, kell 00:30 (UTC)

Samal põhjusel kui eksiili omadki. --Oktav 30. september 2008, kell 08:38 (UTC)

Võtaks nüüd ikka õige need ENSV tegelased siit ära. Igatahes ei vasta nad definitsioonile artiklis Eesti välisminister. --Epp 22. jaanuar 2009, kell 00:24 (UTC)

Võiks siis juba ka tolle artikli pealkirjaks panna "Eesti Vabariigi välisminister". Samuti võiks teha täpsustusmärkuse "Eesti NSV välisministrile". Ka Eesti NSV välisministrit saab ju nimetada Eesti välisministriks, nii nagu Eesti NSV-d saab nimetada Eestiks. Andres 22. jaanuar 2009, kell 08:51 (UTC)
Teisaldasin Eesti välisministri artikli. Tegelikult sellise nime puhul polegi minu meelest täpsustusmärkust vaja, sest nüüd on see niigi selge. "Vaata ka" all on link olemas. --Epp 22. jaanuar 2009, kell 09:18 (UTC)
Kui keegi otsib Eesti välisministri alt, kumb on siis parem, kas täpsustusleht, või suunamine Eesti Vabariigi välisministrile? Viimasel korral on täpsustusmärkus vajalik. Täpsustusleht pole ka sellepärast hea, et on ainult kaks asja.
Minu meelest on täpsustusmärkus vajalik siis, kui mitut asja võib ühe nimega nimetada, "vaata ka" siis, kui on tegu lähedase teemaga, millest artiklis muidu juttu pole. Antud juhul peaksid minu meelest mõlemad olema. Andres 22. jaanuar 2009, kell 09:34 (UTC)
OK. --Epp 22. jaanuar 2009, kell 09:36 (UTC)
võtsin fiktiivsed eksiilministrid välja. --Oktav 22. jaanuar 2009, kell 21:00 (UTC)
Panin tagasi. Need ei ole fiktiivsed ministrid vaid õigusliku järjepidevuse kandjad. --Metsavend 22. jaanuar 2009, kell 21:35 (UTC)
Kallis metsavend, kuigi ma saan aru sinu tunnetest nende väliseestlastest ministrite vastu, ei ole olemas sellist asja nagu eksiilisväliminister, keda on valinud suvalised välismaalased. Lõpeta nende toppimine malli. --Oktav 23. jaanuar 2009, kell 21:44 (UTC)
1992. aastal andis eksiilvalitsus oma volitused üle Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi moodustatud valitsusele. Eesti Vabariik tunnustab need välisministrid omaks.
Lennart Meri aga oli välisminister järjepidevuse alusel Eesti NSV-ga, kuigi ta välisministeeriumi tühjalt kohalt üles ehitas. Selles mõttes võib ju öelda, et Eesti NSV välisministrid päris asjassepuutumatud polnud. Ka Lennart Meri oli Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV välisminister (ametiaja alguses ta oligi Eesti NSV välisminister). Samuti on ka Eesti NSV-l teatud järjepidevus Eesti Vabariigiga. Andres 23. jaanuar 2009, kell 23:13 (UTC)

Arvan, et pole õige öelda, et Lennart Meri oli 1990. aastast Eesti Vabariigi välisminister, sest tegu oli ikkagi NSV Liidu haldusüksusega, mis kandis Eesti Vabariigi nime. Andres 23. jaanuar 2009, kell 23:16 (UTC)

Ma küll pole ühtegi ametlikku paberit näinud, et eksiilvalitsus oleks mingeid volitusi üle andnud. Kellele siis? Savisaarele vä? Eesti parlament tekkis ülemnõukogu viimasest koosseisust jne. Artiklis Eesti eksiilvalitsus pole selle kohta ka ühtegi pädevat viidet. Samas on seal kirjas, et eksiilvalitsusest sai Nõmme valitsus. Nõmme valitsus minu teada ei tunnista siiani praegust eesti valitsust ja mängib sõprade ringis oma paraaleelse naljariigi ideed edasi. Sellised jutud võivad vikis küll olla, aga neisse ei pruugiks liiga tõsiselt suhtuda.--Oktav 24. jaanuar 2009, kell 11:13 (UTC)
See sündmus toimus 7. oktoobril 1992:

7. oktoober - Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi õigustes Heinrich Mark kui Eesti seadusliku riigivõimu järjepidevuse esindaja teatas oma volituste üleandmisest seaduslikult valitud riigivõimuorganitele

Kõrgesti austatud Riigikogu esimees, auväärsed Riigikogu liikmed, rahvasaadikud! Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. aastal algas nii. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järgi. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest, kord tuleb Eestis aeg, mil kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama ja et kord jõuab Kalev koju oma lastel' õnne tooma." Nüüd on see aeg käes.

See manifesti tsitaat sobib ka praegusesse aega ja võtab kokku meie rahva viimase 50 aasta kannatused, igatsused, lootused ja kindla veendumuse. Eesti rahva mehed ja naised, pojad ja tütred on töötanud kogu selle 50 aasta jooksul vabaduse saavutamiseks nii, kuidas kellelgi võimalus oli. /---/ Eesti rahvas kui kõrgeima riikliku võimu kandja on vastu võtnud suure häälteenamusega uue põhiseaduse. Ja see põhiseadus on rakendatud Riigikogu valimisega, Vabariigi Presidendi valimisega ja peatselt ka põhiseadusliku Vabariigi Valitsuse ametisse nimetamisega.

Nüüd on Vabariigi Valitsusel eksiilis aeg oma tegevus lõpetada, sest tema tegutses 1938. aasta põhiseaduse alusel ja see põhiseadus on nüüd lakanud kehtimast. Vabariigi Valitsus eksiilis on veendunud, et Riigikogu, Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus ehitavad edasi seda vabariiki, mis loodi 1918. aastal. Siis oli värskelt loodud vabariik suurtes raskustes ja suured raskused on vajalikud võita ka nüüd, pärast ligi 50 aastat kestnud ikestust. Kui teie olete lasknud endid valida rahva esindajateks, siis on selge, et teie raskusi ei karda.

Lõpetuseks soovin teile kõigile palju jõudu, visadust ja tarkust raskete probleemide lahendamiseks. Ennekõike soovin teile üksmeelt, sellist üksmeelt, mis valitseb demokraatlikus ühiskonnas, kus eriarvamused resoneeritakse üksmeeleks. Nüüd on eesti rahval taas saatusraske aeg, mil peame kõik ühinema, et üksmeeles üles ehitada ja välja arendada 1920. aasta rahulepingule tuginev Eesti Vabariik. Loogem ühiselt tagatised, et meie ja tulevased põlved võiksid elada vabas ja iseseisvas riigis ühinenud Euroopa rahvaste võrdõiguslike liikmetena! Soovin teie tööle kõige paremat edu!

H. Mark [1]

Volitused ei antud üle mitte konkreetsele valitsusele, vaid Eesti Vabariigi põhiseaduslikult valitud riigivõimuorganitele. See oli tükk aega pärast Savisaart.

Muide, ka Manitski oli veel paralleelne välisminister. Andres 24. jaanuar 2009, kell 11:26 (UTC)

7. oktoobril esines Heinrich Mark Riigikogu ees, aga eksiilvalitsuse töö lõpuks loetakse 6. oktoobrit, mil president Lennart Meri ametusse asus. Nõmme valitsus sai alguse erimeelsusest eksiilvalitsuses ning loeb end selle valitsuse jätkajaks. Andres 24. jaanuar 2009, kell 11:33 (UTC)

See üleval toodud jutt on lihtsalt kõne. Sellise kõne võib suvaline inimene pidada "mina lõpetasin oma asja, loodame, et teie teete nüüd oma asja." Selle kõne võib selle eksiilvalitsuse jutu juurde panna, kuna seal pole kirjas, et midagi lõppenud oleks. Kui keegi räägib juriidilisest või siis õiguslikust küsimusest, siis peaks sellega kaasnema mingi kahepoolselt alla kirjutatud õiguspädev paber a la: andsin üle, võtsin vastu, kohustused, õigused jms. --Oktav 24. jaanuar 2009, kell 12:13 (UTC)
Niisugust dokumenti tõesti pole ja volituste üleandmist ei saa sõna-sõnalt võtta. Tõsiasi on aga see, et Riigikogu aktsepteeris sellise kõne (oli ju ette teada, et ta sellise kõne peab, ning tahetigi, et ta seda teeks) ning Eesti riik tunnistab eksiilvalitsust Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidjana. See ongi minu meelest oluline.
Sellepärast ma leian, et selles mallis peaksid eksiilvalitsuse välisministrid olema.

Andres 24. jaanuar 2009, kell 13:18 (UTC)

Eesti Töörahva kommuunil oli ka välisasjade komissar, aga ka tema koht ei ole siin. --Improvisaator 24. jaanuar 2009, kell 12:38 (UTC)

Võib-olla siis ikkagi teha eraldi artikkel Eesti välisminister, kus mainida ka seda komissari ning Johannes Varese valitsuse ning Eesti NSV välisministreid, keda Eesti riik omaks ei tunnusta. Andres 24. jaanuar 2009, kell 13:22 (UTC)

Malli pealkiri[muuda lähteteksti]

Pealkiri on "Eesti Vabariigi välisministrid", kuid sin on sees ka Eesti NSV välisministrid. Andres 31. juuli 2010, kell 20:04 (EEST)

Näiteks Haridusministeerium on pealkirja "Eesti haridusministrid" all välja toonud ka okupatsiooniaja haridusministrid (link). Samas mingil veidral kombel on Hjalmar Mäe seal pandud eksiilvalitsuse haridusministriks. --kanakukk 31. juuli 2010, kell 20:28 (EEST).
Võib-olla lisada tärniga märkus, et siinkohal on mallis äramärgitud ka need välisministrid, kes on vahetult selle maalapiga, mida Eestiks kutsutakse, mingil ajahetkel seotud, seda soliidsemaks sõnastuses mõistagi. --kanakukk 31. juuli 2010, kell 20:30 (EEST).
Kuigi sellisel juhul peaks vist Nõmme valitsuse välisministrid kah sisse panema. --kanakukk 31. juuli 2010, kell 20:33 (EEST).
Siis tuleb pealkirja muuta. Andres 31. juuli 2010, kell 20:58 (EEST)