Majandusalased süüteod
Majandusalased süüteod on Eesti Vabariigi karistusseadustiku (lüh KarS) 21. peatükis kirjeldatud süüteod. Karistusseadustiku majandusalaste süütegude peatükk koosneb üheksast jaost. Iga jagu on kategoriseeritud täpsema kuriteo- või majandusliku valdkonna alusel. Majandusalaste süütegude peatükk käsitleb ebaseaduslikku majandustegevust, äriühingutega seotud süütegusid, pankroti- ja täitemenetlusalaseid süütegusid, maksualaseid süütegusid, rahapesualaseid süütegusid, süütegusid väärtpaberiringluses, konkurentsialaseid süütegusid, erakonnaalaseid süütegusid ning erasektori korruptsioonisüütegusid.[1]
Ebaseaduslik majandustegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ebaseaduslik majandustegevus on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 1. jaos. Tegemist on paragrahvirohkeima jaoga 21. peatükis. Jagu koosneb seitsmest kehtivast paragrahvist, mis käsitlevad: tegevusloata ja keelatud majandustegevust (KarS § 372), kolmanda riigi õigusaktide või nende alusel tehtud toimingute rakendamist väljaspool selle riigi territooriumi ja kolmanda riigi õigusaktide või nende alusel tehtud toimingute mõju majandus- või finantshuvidele teatamata jätmist (KarS § 3721), ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumist (KarS § 373), alkoholi ebaseaduslikku käitlemist (KarS § 375), tubakatoodete käitlemise korra rikkumist (KarS § 376), lisaainete ebaseaduslikku eemaldamist erimärgistatud vedelkütusest ja selle tulemusel saadud vedelkütuse käitlemist (KarS § 3761) ning vedelkütuse ebaseaduslikku käitlemist (KarS § 3762).[1]
Äriühingutega seotud süüteod[muuda | muuda lähteteksti]
Äriühingutega seotud süüteod on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 2. jaos. Jagu koosneb neljast kehtivast paragrahvist, mis käsitlevad: ärisaladuse ebaseaduslikku saamist, kasutamist ja avaldamist (KarS § 377), audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmist ja ebaõiget esitamist (KarS § 379), äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamist (KarS § 381) ning raamatupidamise kohustuse rikkumist (KarS § 3811).[1]
Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]
Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 3. jaos. Jagu koosneb kolmest kehtivast paragrahvist, mis käsitlevad: maksujõuetuse põhjustamist (KarS § 384), võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist (KarS § 3841) ja vara varjamist pankroti- ja täitemenetluses (KarS § 385).[1]
Maksualased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]
Maksualased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 4. jaos. Jagu koosneb kolmest kehtivast paragrahvist, mis käsitlevad: maksukohustuse varjamist ja tagastusnõude alusetu suurendamist (KarS § 3891), salakaubavedu (KarS § 391) ja ebaseaduslikke toiminguid tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga (KarS § 393).[1]
Rahapesualased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]
Rahapesualased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 5. jaos. Jagu koosneb kahest kehtivast paragrahvist, mis käsitlevad: rahapesu (KarS § 394) ning rahapesu kokkulepet (KarS 3941).[1]
Rahapesu legaaldefinitsioon on määratletud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (lüh RahaPTS). RahaPTS § 4 alusel „rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.“[2]
Süüteod väärtpaberiringluses[muuda | muuda lähteteksti]
Süüteod väärtpaberiringluses on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 6. jaos. Jagu koosneb kahest paragrahvist, mis käsitlevad: siseteabe väärkasutamist (KarS § 398) ning turumanipulatsiooni (KarS § 3981).[1]
Turumanipulatsiooni legaaldefinitsiooni ei anna ei karistusseadustik ega väärtpaberituru seadus. Riigikohus on oma otsuses leidnud, et turumanipulatsioon on eelkõige olukord, „kus keegi püüab muuta väärtpaberi hinda või mõjutada tehinguid või tehingukorraldusi või levitab teavet viisil, mis jätab väärtpaberiga kauplemisest turul või selle emitendist vale mulje.“[3]
Konkurentsialased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]
Konkurentsialased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 7. jaos. Jagu koosneb ühest kehtivast paragrahvist, mis käsitleb konkurentsi kahjustatavat kokkulepet, otsust ja kooskõlastatud tegevust (KarS § 400).[1]
Erakonnaalased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]
Erakonnalased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 8. jaos. Jagu koosneb samuti ühest kehtivast paragrahvist, mis käsitleb keelatud annetuse tegemist ja vastuvõtmist suures ulatuses (KarS § 4021). Kusjuures süüteona on vaadeldav keelatud annetuse tegemine ja vastuvõtmine üksnes suures ulatuses ehk süüteo ulatuses, mis ületab 40 000 eurot. Sellest väiksemas ulatuses keelatud annetuse tegemist ja vastuvõtmist reguleerib erakonnaseadus[4] (lüh EKS), täpsemalt EKS § 1218.[1]
Erasektori korruptsioonisüüteod[muuda | muuda lähteteksti]
Erasektori korruptsioonisüüteod on sätestatud karistusseadustiku 21. peatüki 9. jaos. Jagu koosneb kahest kehtivast paragrahvist, mis käsitlevad: altkäemaksu võtmist erasektoris (KarS § 4023) ja altkäemaksu andmist erasektoris (KarS § 4024). Altkäemaksu võtmist (KarS § 294) ja andmist (KarS § 298) reguleerib üldiselt karistusseadustiku 17. peatüki 2. jagu, kuid erasektoris toimepandud altkäemaksu võtmine ja andmine on käsitletavad süütegudena just 21. peatüki 9. jaos.[1]
Tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]
Majandusalaste süütegude võimalikult selge ja struktureeritud reguleerimine karistusseadustikus muutub aina olulisemaks. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna ülevaade 2019. aasta registreeritud kuritegudest Eestis näitab, et majandusalaste süütegude sagedus on tõusutrendis. Kui 2018. aastal registreeriti Eestis 285 majandusalast süütegu, siis 2019. aastal oli Eestis registreeritud majandusalaste süütegude arv kolmandiku võrra suurem, 379 registreeritud süütegu. Kusjuures 2019. aastal registreeriti kõige rohkem rahapesuga seotud majandusalaseid süütegusid. Kuritegevuse ülevaade näitab, et majandusalaste süütegude arv kasvab. See aga omakorda tähendab, et majandusalaste süütegude võimalikult selge ja struktureeritud reguleerimine karistusseadustikus peab muutuma veelgi olulisemaks, et nimetatud kasvu tõhusamalt reguleerida.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Karistusseadustik. – RT I 2001, 61, 364 ... RT I, 10.07.2020, 18.
- ↑ Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. – RT I, 17.11.2017, 2 ... RT I, 10.07.2020, 9.
- ↑ RKKKo 3-1-1-70-11 p. 16.
- ↑ Erakonnaseadus. – RT I 1994, 40, 654 ... RT I, 12.07.2014, 39.
- ↑ Kuritegevus Eestis 2019. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/index.html (25.10.2020).