Maismaataimed
Maismaataimed ehk embrüofüüdid on taimede rühm, kuhu kuuluvad nii mittesoonelised sammaltaimed (samblad, sarvsamblad ja maksasammaltaimed) kui ka soontaimed, kellel on hästi arenenud juhtkude ning pärisjuured, lehed ja varred, näiteks sõnajalad, õistaimed, okaspuud ja hõlmikpuud.[1]
Maismaataimedel on mitut tüüpi kudesid, millel on erinevad funktsioonid, neil on hästi väljaarenenud juhtimissüsteem ning nii generatiivsed kui vegetatiivsed organid. Maismaataimi iseloomustab põlvkondade vaheldumisega elutsükkel, tipmine rakkude kasv, kutiikula olemasolu ning isas- ja emaselundite esinemine (Paleos, 2008). Maismaataimedel on juured, varred ja lehed. Maismaataimed tagavad toidu, elupaigad, energia, hapniku ja paljud muud elutähtsad suurele osale maailma elusolenditest.[2]
Maismaataimed on kõige tuntum taimede rühm. Nende hulka kuuluvad puud, lilled, sõnajalad, samblad ja mitmesugused muud rohelised taimed. Nad on kõik keerulised hulkrakulised eukarüoodid, kellel on spetsialiseerunud suguelundid. Harvade eranditega saavad maismaataimed oma energia fotosünteesi kaudu (st neelavad valgust) ning sünteesivad oma toidu süsihappegaasist.[2]
Sammaltaimed
[muuda | muuda lähteteksti]Sammaltaimed ehk brüofüüdid on väikesekasvulised, õiteta ja seemneteta maismaataimed, mis paljunevad eoste abil, neil puuduvad pärisjuured ning nende elutsüklis on ülekaalus haploidne gametofüüt. Nad kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades ja vajavad viljastumiseks vett. Maal on umbes 20 000 liiki sammaltaimi.[3]
Eostaimed
[muuda | muuda lähteteksti]Eostaimed on maismaataimede rühm, kuhu kuuluvad sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ja neile lähedased taimerühmad. Eostaimedel on hästi arenenud juhtimissüsteem ning juur, vars ja leht on alati olemas. Nad on paljunemisel tihedalt seotud veega, sest nende sugurakud vajavad viljastumiseks vett. Pteridofüüdid on soontaimed, mis levivad eoste abil. Neil puuduvad õied ja seemned, mistõttu on nende paljunemisorganid varjatud.[4]
Seemnetaimed
[muuda | muuda lähteteksti]Seemnetaimed on soontaimed, mis moodustavad seemneid – keeruka ehitusega struktuure, mille sees asub idu. Seemnetaimed on väga olulised nii Maa taimkatte kujunemisel kui ka põllumajanduses. Seemnetaimede paljunemiseks ei ole vaja vett, sest nad paljunevad sugurakkude abil, mida kannavad edasi tuul või loomad.
Hõimkonnad, ühendatud rühmadeks
[muuda | muuda lähteteksti]- Sammaltaimed (Bryophyta sensu lato)
- Helviksammaltaimed ehk maksasamblad (Marchantiophyta)
- Kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta)
- Samblad (Bryophyta)
- Soontaimed (Tracheophyta)
- Sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
- Kollalised (Lycopodiophyta)
- Sõnajalalised (Polypodiophyta)
- Seemnetaimed (Spermatophyta)
- Okaspuud (Pinophyta)
- Katteseemnetaimed (Magnoliophyta)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Embryophyte - New World Encyclopedia". www.newworldencyclopedia.org. Vaadatud 26. novembril 2025.
- 1 2 "Eesti taimed". bio.edu.ee. Vaadatud 26. novembril 2025.
- ↑ "Bryophyte | Definition, Characteristics, Structure, Examples, & Facts | Britannica". Encyclopedia Britannica (inglise). Vaadatud 26. novembril 2025.
- ↑ "Lower vascular plant | Definition, Taxonomy, Physical Characteristics, & Facts | Britannica". Encyclopedia Britannica (inglise). Vaadatud 26. novembril 2025.