Madeira jõgi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Madeira jõe kaart
Madeira jõgi ja Boliivia põhjapoolseim punkt (tähistatud lipuga) Abuná Madeirasse suubumise kohas

Madeira jõgi on jõgi Lõuna-Ameerikas, Amazonase lisajõgi. Jõe valglast on põhiosa Brasiilia ja Boliivia, väike osa Peruu territooriumil.

Jõe pikkus on 3239 km. Selle valgla on 850 000 km² ja vooluhulk suudmes 32 000 m³/s. Nende näitajate poolest on see üks maailma suurimaid jõgesid, mis suubub teise jõkke. Kui arvestada kõiki jõgesid, on see pikkuselt 19. ja vooluhulgalt suudmes 10. jõgi maailmas.

Madeira valgla see koht, kust suudmeni kõige pikem tee on, paikneb Boliivias Cochabamba linnast lõunas. Sealt algab Rio Grande, mis voolab alguses kagusse, ületab Santa Cruzi departemangu piiri, teeb seejärel poolkaare ja suundub põhja ning lõpuks loodesse. Sellest kohast alates, kus see vasakult ühineb Yapacani jõega, kannab see nime Mamoré. Mamoré ületab kohe El Beni departemangu piiri ja voolab üsna täpselt põhja. Paremalt suubub jõkke Brasiilia ja Boliivia piirijõgi Guaporé, mida kutsutakse ka nimega Itenes. Mamoré voolab Brasiilia ja Boliivia piirijõena edasi põhja, kuni sellesse suubub vasakult Madre de Dios. Sellest kohast alates nimetatakse jõge Madeiraks. Madeira voolab põhja kuni Boliivia põhjatipuni, pöördub kirdesse ja voolab läbi Amazonase madaliku, algul Rondônia ja pärast Amazonase osariigis, kuni suubub paremalt Amazonasesse.

Peajõe algus Boliiviast on kahtluse alla seatud. Brasiiliast algav Guaporé on Mamoréga ühinemisel veerohkem kui Mamoré ja on väidetud, et just Guaporé algus Brasiilias Mato Grosso osariigis Parecise mägedes on Madeira tõeline lähe.

Suudmes moodustab Madeira kaks haru. Nende vahele jääb Tupinambarana saar, mis on üks maailma suurimaid jõesaari (kõige suurem jõesaar on Araguaia jõel olev Bananali saar). See Madeira suudmeharu, kus voolab enamik vett, suubub otse Amazonasesse, aga teine suudmeharu voolab pikalt Amazonase kõrval ja seda nimetatakse Uraríaks.

Madeira Porto Velho juures

Madeiraäärsed suurimad asulad on Beni departemangu keskus Trinidad, kaksiklinn Guarajá-MirimGuayaramerin, mis asub jõe kummalgi kaldal vastavalt Brasiilias ja Boliivias, Madre de Diose suudme vastas Brasiilias olev Canela, Rondônia osariigi keskus Porto Velho ning Amazonase osariigis asuvad Humaifá, Manicoré, Novo Aripuanã, Borba, Nova Olinda do Norte ja Autazes. Uraría ääres asuvad Maués, Barreirinha ja Parintins.

Madeira on vihmaperioodil ookeanilaevadega laevatatav rohkem kui 1000 km pikkuselt, peaaegu Porto Velho juures oleva San Antonio kärestikuni. Kuivaperioodil, mis kestab juunist novembrini, võib veetase jões langeda koguni 15 meetrit ja San Antonio kärestikuni sõitmine pole võimalik laevadel, mille süvis on üle 2 meetri.

Yapakani suudmest allapoole voolab jõgi üldiselt troopilises vihmametsas, kus peale jõelaevade ei ole õieti muid liikumisvõimalusi. Guajará-Mirimi ja Humaifá vahel kulgeb jõe ääres maantee, mis Porto Velhos jõe ületab. Porto Velho ja Guajará-Mirimi vahel, kus jõgi ei ole kärestike tõttu laevatatav, kulgeb jõe kõrval raudtee, mis ei ole muu raudteevõrguga ühenduses.